Oleksi Petšerov laiutab pärast sisse visatud vabaviset käsi.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Spordiblogi
24. märts 2015, 13:09

Ville Arike | Varrakust, Petšerovist, Pat Rileyst ja treeneri käskudest (13)

BC Kalev/Cramo ja Volgogradi Krasnõi Oktjabri korvpallimäng andis eile palju kõneainet ja seda jätkub veel tükiks ajaks. Fännid arutavad kõige tulisemalt Alar Varraku kommentaari Oleksi Petšerovi viimase vabaviske kohta ja võtan samuti selle kohta veidi sõna.

Põhimõtteliselt saab hinnangud kokku võtta järgmiselt: Varrak on loll treener ja Petšerov tark mängija ning miks üldse võtta sõna mehe kallal, kelle 25 punktita poleks võitu saadud.

Kindlasti jagab Petšerov mängu ning ilmselgelt on rünnak tema tugev külg. Aga... sa võid olla kui tahes hea mängija, kui tahes palju punkte toonud, treenerite korraldused on täitmiseks. Eriti võistkonnaaladel, kus muidu läheb lihtsalt anarhia lahti.

Point on selles, et kui Petšerov visanuks vabaviske mööda, poleks vastasel jäänud võitmiseks isegi teoreetilist lootust. Nüüd see säilis, sest viskele poleks vastased küll enam jõudnud – selle sooritamise minimaalse ajana toovad reeglid välja 0,3 sekundit –, kuid nii-öelda võrkpalli mängides võinuks nad õnnekombel palli pärast pikka üleväljasöötu korvi saada. See on põhjus, miks sekund-paar enne lõpusireeni eduseisus olles vabaviskeid meelega mööda visatakse.

Oleks siis Petšerov näidanud, et ta püüab mööda visata, kuid pall lendab kogemata korvi – niisugused juhtumid pole liiga harvad ja säärasel juhul poleks treener kindlasti pahandanud. Kuid tema sooritas täiesti tavalise viske, oma tavalise viskeliigutusega, pall lendas tavalise kaarega. Mees laiutas küll pärast viset käsi ning eks see räägitakse meeskonna sees lahti, kuidas asjad olid ja kuidas peavad olema. Tõin välja põhjused, miks Varrak nõudis mööda viskamist ja miks pahandas.

Kes nüüd ütleb, et Varrak on mõttetu mees, siis hingake kolm korda sügavalt sisse, mõelge oma ütlus läbi, ja hingake veel korra. Treener on treener, olgu Varrak või Obradovic, mängijad täidavad treenerite korraldusi. Üle maailma. Käskluse vabavise mööda visata andnuks ka iga teine treener. Et kui Obradovic või Blatt annaks täpselt samasuguse käskluse, peaks Petšerov kuulama, aga Varrakut mitte? Saate isegi aru, et see loogika ei lähe mitte.

Kui Kalevil oleks loll treener, poleks meeskond Ühisliigas praeguseks kindlasti võitnud 25 mängust 11. Hea, kui see arv nullist suurem oleks. Venemaal peetakse Kalevi praegust tabeliseisu lihtsalt utoopiliseks, arvestades asjaolu, et klubi eelarve on Ühisliiga väikseim. See on asjaolu, mida nii Varraku kui ka meeskonna kritiseerijad alatihti ära unustavad.

Varrak on mänginud mitu nimekat treenerit taktikaliselt üle. Äsja Dirk Bauermanni, enne seda Nymburki juhendava leedulase Kestutis Kemzura. Paljud võidud on saadud tänu sobivale taktikale (nii rünnak kui ka kaitse), mida mängijad on suutnud väljakul ellu viia.

Kalev mängib täpselt niisugust korvpalli, milleks mängijad on võimelised. Kui võimalik, lülitatakse sisse kiirem käik ning kui vise parajasti läheb, visatakse Nižni Novgorodi vastu 110 või Nymburkile poolajaga 60 silma. Bensoni ja Petšeroviga ei saa harrastada sama kiiret mängu kui liikuvamate Freimanise ja Elegariga. Esmaspäeval sai kiirelt selgeks, et Volgogradi ameeriklaste armaadaga pole mõtet jookse-viska mängu laskuda. Ja kui üldse võita tahetakse, tuleb peale pallide korvi viskamise ka kaitse pidama saada.

Benson ega Petšerov ei tulnud Lamont Hamiltoniga toime. Kristjan Kitsing aga küll (mees viskas esimesel poolajal 20 punkti, teisel lisas 6). Meenutan, et Hamilton alustas hooaega Euroliigas Vitorias, aidates meeskonna 16 parema sekka.

Randy Culpepperi keskmine punktisaak on Ühisliigas ainsa mehena üle 20. Paar nädalat tagasi viskas ta CSKA vastu 29 silma, 25+ mänge on tema arvel veel viis tükki. Gregor Arbet jättis ta hooaja jooksul esimest korda vähem kui 10 silma, täpsemalt 6 peale, millest üks korv tuli kiirrünnakut lõpetades üksi korvi all olles. Arbet võttis VTB Ühisliiga ohtlikema ründaja nii maha, et tolle tuju läks nulli ja Bauermann hoidis teda viimase veerandtunni üldse pingil!

Rain Veideman tegi head tööd Donald McGrathi vastu. Ka Scott Machado oli kaitses keskmisest tublim ning temagi, kelle rünnakustatistika oli taas muljetavaldav, märkis pärast kohtumist, et selle võidu tõi koju kaitse.

Uuesti Petšerovist. Usun, et küll treener saab mängijaga selle vabaviskeolukorra normaalselt selgeks räägitud. Rääkisin isegi hiljuti Petšeroviga intervjuu tarvis päris pikalt, mees jättis tipp-topp mulje ja küll nad omavahel hakkama saavad. Varrak ju usaldab Petšerovit, muidu poleks temale viimase viske tegemist jäetud. On selge, et kui mees suudab punkte tuua, siis talle ka antakse palli ja tekitatakse sobivad kohad. Põhiküsimus on hoopis selles, kuidas ukrainlase kaitsetegevust tõhustada, sest ses vallas on tal arenguruumi.

Miks tõin pealkirjas välja Pat Riley? Sest Martin Müürsepal on oma Miamis mängimise ajast legendaarne lugu – ikka treeneri käsu kohta. Nimelt oli Heatis reegel, et kiirrünnakul ei söödeta palli risti üle väljaku. Isegi siis, kui sööt läbi läheb ja rünnak korviga lõpeb. Kord Müürsepp tegi seda. Päev hiljem kutsus Riley ta enda juurde ja ütles: „On kaks võimalust: sa kas ei saa inglise keelest aru või on sul minu räägitust ükskõik."