Väike suudlus? Marina ja Denis: "Jäätants ongi kunst ja armastus!" (2)

Marinast ja Denisist õhkus seda tõelist sädet. Nende lühikava oli täis rõõmu ja särtsu ning see ei jäänud ka kohtunikel märkamata. Õnnelikud sportlased lõpetasid kava väikese suudlusega.

"Jäätants ongi kunst ja armastus," muheleb Denis, ning Marina noogutab innukalt kaasa. "Näitame emotsioone, ilusat tantsu. Vaatama tulnud inimestel on mõnus, nad naudivad rõõmsat esitust – see ongi meie eesmärk."

Kuidas kohtunikelt paremat hinnet saada

Kas väike musi käib iga võistluse juurde? "Käib küll," naeratab Marina. "Ja siin MMil olime mõlemad pärast vabakava tõeliselt õnnelikud!"

Denis lisab: "Musi korral annavad kohtunikud veidi paremaid komponentide hindeid! Sa pead näitama emotsioone ka enne ja pärast esinemist, nii kaua, kuni sa jääl viibid. Rolli pead sisse minema kohe jääle astudes. Kui sa teed esimese sammu, oled juba näitleja."

Sel suvel 18aastaseks saaval Marinal ja 19seks saaval Denisil polegi vaja näidelda – nad on kogu aeg koos ka väljaspool jääd. "See annab jäätantsus hästi palju juurde," rõhutab Marina. "Me ei pea mängima armastust," kinnitab Denis.

Kui Denis otsis kolm aastat tagasi uut paarilist, proovis treener Lea Rand teda ka tollal üksiksõitu harjutanud Marinaga. Kiiresti saadi aru, et sobitakse nii jääl kui ka iseloomude poolest.

"Saime Denisiga esimesest päevast peale väga hästi läbi, alguses olime lihtsalt väga head sõbrad," räägib Marina. Denis lisab: "Olime nooremad, Marina 14, mina 15. Et meil oli ka väljaspool jääd koos tore, muutusime järjest lähedasemaks. Ning see muudab uisutamise kergemaks."

Kodupublik aitas emotsiooni valla

Selles kõiges võis Tallinnas mõne nädala eest veenduda. Kas kodus oli kergem või raskem esineda kui võõrsil? "Oi, süda puperdas!" hüüatavad noored uisutajad. "Kõik ootasid meilt midagi, välismaa sportlased soovisid meile kui kodujääl uisutajatele enne võistlust edu. Mullusel MMil Bulgaarias polnud säärast pinget."

Denis jätkab: "Tondiraba halli tuli väga palju rahvast: sõbrad, vanemad, klassi- ja ülikoolikaaslased. Juba loosimisel langes meile suur tähelepanu, võistlesime kohe esimeses grupis."

Marina: "Denis tõmbas meie stardinumbri. Kui ta "number ühte" ei võtnud, valdas meid suur kergendustunne!"

Tuleb välja, et tuttavate tähelepanelike pilkude all võistlemine aitas kokkuvõttes ikkagi kaasa – lühikavas tehti karjääri parim sõit, ka punktisumma mõttes. "Sõit oli puhas, selles oli nii palju emotsioone, see tuli südamest, meeldis meile endale ja teistele," kirjeldab Denis.

"Nautisime seda, polnud nii, et me võistelnuks kui automaadi peal," lisab Marina.

Denis täiendab: "Kui oled soojendusel ajal jääl koos tugevate uisutajatega, tunned, et saad ka ise tugevamaks. Tundsime MMil, et peame näitama rohkem, kui oskame. Tehnilises mõttes seda kahjuks ei saa, meie tehniline pool oli küll automaadi peal. Kuid just emotsionaalselt oli see meie parim esinemine!"

Denis alustas uisutamisega kõigest seitse aastat tagasi, üheteistkümneselt. Esmalt käis linnahalli vabal jääl, seejärel läks treeningutele. "Unistasin alguses üksiksõidust. Sest see on jõuline sport, seal on hüpped ja need meeldisid mulle. Proovin siiamaani mõnikord vabal ajal hüpata. 14-15aastaseks saades, tekkis just see teatri ja kunsti tunne, meeldima hakkasid uisutamise ilu ja emotsioonid. Siis sain aru, et mulle on lähedasem jäätants. Üksiksõit on sport, tullakse vaatama, kui hästi keegi hüppab ja kui kiire ta on. Jäätants on pigem kunst – pealtvaatajad tulevad vaatama tundeid ja esinemist," räägib Denis enda ja erinevate uisutamisviiside suhte arengust.

Marina tuli kolme aasta eest Denisi kõrvale juba väljakujunenud üksiksõitjana ning temal tuli ümber õppida. Treener Rand nendib, et üksiksõitja kool lööb teatud olukordades siiamaani välja ja see kohtunikele ei meeldi. "Kahe ala erinevust on raske seletada, aga kui üksiksõitja tuleb jäätantsu, on seda kohe näha," selgitab Marina.

Praeguseks on mõlemad alavalikuga väga rahul ega oskagi midagi muud tahta. "Üksiksõidus ei saa jää peal nii palju emotsioone väljendada," ütleb kuueaastaselt Anna Levandi koolis alustanud Marina.

Lapsena ka ujumist ja jalgpalli proovinud Denis toob välja juunioride MMil 6. koha saanud Venemaa üksiksõitja Aleksandr Petrovi öeldu: "Jäätants on nii lahe: teil pole igav, te saate teineteisega rääkida, kaarte mängida. Üksiksõidus on igav – oled ainult sina ja treener."

Denis ütles hokitrennist ära

Enamik uisud alla saavatest poistest tahab ka hokikepi kätte võtta, kas see ala pole Denisi tõmmanud? "Kusjuures palju kordi kutsuti!" lausub noormees lõbusalt. "Kaks minu klassikaaslast käis hokitrennis, üks neist on nüüd mänginud mitu aastat Eesti noortekoondises. Tema vanemad rääkisid ikka minu vanematele, et las Denis tuleb ka hokit mängima. Kuid iluuisutamine hakkas mul kohe hästi minema, sain palju esikohti ja jõudsin kiiresti rahvusvahelisele tasemele. Mängin hokit mõnikord oma lõbuks." Muudeks hobideks pole aega, kuid Marina ja Denis käivad ka koos reisimas.

Ka tuleval hooajal juunioride sekka kuuluvad sportlased harjutavad koos Eesti esipaari Irina Štorki ja Taavi Rannaga. "Nad aitavad meid väga palju, saame hästi läbi. Nad pole meile konkurendid, vaid trennikaaslased ja sõbrad. Vaatame nende poole alt üles, näeme, kuhu pürgida," räägib olümpiamängudele pääsemise eesmärgiks seadnud noor paar tõsiselt.

Suure kiituse saavad ka treener, Taavi ema Lea Rand, samuti Tondiraba halli püsti pannud Tallinna linn, kus saadakse nädalas 20 tundi harjutada. Varasematel hooaegadel käidi päris sageli Moskvas paar nädalat kuni üks kuu kestnud laagrites.

"Vahel ütlen midagi vene keeles ja Marina vastab eesti keeles!"

Iluuisutajaid Marina Eliast ja Denis Korelinet ühendab huvitav asjaolu: mõlemad on pärit mitmerahvuselistest perekondadest.

Kui ligi kuu aega tagasi peeti juunioride MMi eel pressikonverents, rääkis jäätantsupaari eest jutud ära Denis. Kerge aktsendiga, aga püüdlikus ja tublis eesti keeles. Temal on eesti verd emapoolses suguvõsas. Marina kasvab aga eesti-ukraina peres, sai lapsena mõlemad keeled suhu ja räägib eesti keelt täiesti puhtalt.

Küsimusele, mis keeles omavahel suheldakse, vastamisel jäävad noored korra isegi kimbatusse. Tundub, et nii nagu parajasti tuju on. "Vahel ütlen midagi vene keeles ja Marina vastab eesti keeles," naerab Denis. "Ja teinekord vastupidi," lisab neiu särasilmil.