Jalgpall

Üks värav viie mänguga – isegi Pehrsson ei tea põua põhjust (8)

Viljar Voog, Zürich-Tallinn, 30. märts 2015, 07:00
AVAVÄRAV: Aleksandr Dmitrijev magas nurgalöögijärgses olukorras šveitslase maha ja Eesti jäi juba 17. minutil kaotusseisu. Foto: AFP/Scanpix
Eesti vutimehed kaotasid Šveitsile 0:3. Teine number on mõistetav, kohtuti ju võõrsil maailma 12. meeskonnaga, ent üks värav esimese viie EM-valikmängu peale on erakordselt niru tulemus.

"Mängudes tugevatega tuleb neid üllatada," sõnastas peatreener Magnus Pehrsson oma filosoofia EM-valikmängus Šveitsiga. Rootslane saatis Eesti koondise Luzernis väljakule seniproovimata 5-3-2 asetuses, kus Karol Mets mängis Ragnar Klavani ja Enar Jäägeri kõrval keskkaitses, Aleksandr Dmitrijev, Konstantin Vassiljev ja Ilja Antonov olid kolmekesi keskväljal ning Henri Anier ja Sergei Zenjov ründeliinis.

Samal teemal

Esimesel veerandtunnil eksperiment õnnestus: Šveitsi koondis pani avavilest meie meestele hirmsa tambi peale, ent Ragnar Klavan kamandas kaitseliini kindlalt paika, klaaris ise kõik kolleegidest mööda pääsenud pallid ning eestlased pidasid turmtulele vastu.

Vaid ründemäng sisuliselt puudus – kaitsest saadeti pikad pallid Šveitsi väljakupoolele, kuhu spurtis võõrustajate keskkaitsjatest selgelt kiirem Zenjov. Ent kuna Aniergi ei suutnud ründepartneriga sammu pidada, oli Zenjovil paari sekundiga ees läbimurdmatu kaitsemüür.

Pehrssoni jaoks see probleem polnud: "Sellistes mängudes ei tohi hulluks minna ja pea ees uljalt rünnakule tormata, vaid kaitse tuleb pidama saada ja sealt mängu ehitada."

Toores taktika

Küll aga oli probleem eestlaste sisse lastud esimene värav. Pehrsson, eelmine peatreener Tarmo Rüütli ja eellased Taanist, Hollandist ja Islandilt on alati rõhutanud, et pisimeeskonna Eesti trumbiks peavad olema standardolukorrad. Ometi realiseerime neid viimasel ajal harurahva, ise laseme palle sisse tihti. Seekord oli patustajaks Dmitrijev, kes magas maha Fabian Schäri, kuigi peatreeneri kinnitusel oldi täpselt sellise nurgalöögilahenduse kaitsmist harjutatud.
Üks viga kogenud poolkaitsjalt ja terve Eesti mäng oli rikutud. 5-3-2 asetuse trump oli vastupanu närviliselt ründavale Šveitsile, ent avaväravaga said Alpide pojad pinge maha ja edasi otsiti auke Eesti mängus juba rahulikult palli veeretades.

Ja eksimused olid paratamatud: Pehrsson hakkas uut taktikat juurutama alles esmaspäeval, mil koondis Luganos treeninglaagriks kogunes. "Tegelikult saavutasime nende päevadega treeningutel juba päris hea tunde," võttis meeskonna õppimiskiiruse kokku Luzernis oma 100. koondisemängu pidanud Klavan. "Tegime mängus ka korralikke asju. Aga jah, ei õnnestunud esimese korra kohta kindlasti sajaprotsendiliselt."

Klavan pidas silmas 27. minutit, kui terve mängu Eesti probleemiks olnud vasak äär taas lekkis. Et sinisärgid mängisid kolme keskväljamehega, oli Ken Kallaste äärel tihti üksinda ja just seda kasutasid ära tõusta armastav Šveitsi paremkaitsja Stephan Lichtsteiner ja meeskonna superstaar, Milano Interi mees Xherdan Shaqiri. Kõnealusel rünnakul tõmbasid need kaks pahalist end valvama ka Dmitrijevi ja Antonovi, tekitades nõnda keskväljale tohutu augu, kust sai ihuüksi pealelöögile minna Granit Xhaka.

"Kaitseliiniga langesime liiga alla ja lasime kergelt löögile," nõustus Klavan, et teine värav oli taktikaline aps. "0:3 kaotus toob liiga palju kriitikat mängusüsteemile, aga nii trennides kui ka mängus tundsime end neil positsioonidel hästi. See on kindlasti üks formatsioon, mida vajadusel kasutada saame."

Kui Klavani jaoks tundus 5-3-2 taktika asjakohane, siis ründemängule see kuidagi kaasa ei aidanud. Terve esimese poolaja peale oli Eestil vaid üks hea võimalus, kui karistusala joonel pääses löögile Anier, ent ei tabanud palli puhtalt ja see veeres rahulikult väravavaht Yann Sommerini.

Särts tuli Eesti mängu sisse alles tunni möödudes, kui Anieri ja Dmitrijevi asemel lülitusid mängu Henrik Ojamaa ja Dmitri Kruglov. Vassiljev langes sügavale kaitseliini ette, kus tal tekkis ruumi mängu juhtimiseks ja nõnda suutis Eesti viis minutit järjest palli Šveitsi karistusala ümber kõigutada. Ent ühtegi isegi viiekümneprotsendilist võimalust ei loodud!

Hoopis Šveits virutas kaitsepraagi tõttu oma kolmanda kolli.

Kus on väravad?

Eesti koondis on löönud viie valikmänguga ühe värava, seda esimeses matšis Sloveeniale. Järgnesid kuivad 0:1, 0:1, 0:0 ja nüüd 0:3. Tegu pole ajaloolise resultatiivsusetusega – ka eelmises valiksarjas lõid sinisärgid viie esimese mänguga vaid ühe värava, sedagi Andorra vastu. Ent sisuliselt on vahe mäekõrgune: toona oli meil probleeme olukordade realiseerimisega, nüüd ei jõuta niigi kaugele.

"Ei ütleks, et meil neis mängudes isegi väga palju võimalusi oleks olnud," võtab seis Eesti viimaste aastate suurima väravaküti Vassiljevi kukalt kratsima. "See on kindlasti probleem, mille peame lahendama nii kiiresti kui võimalik. Varem meil need võimalused kusagilt tulid."

Näiteks Vassiljev ise sai Šveitsi vastu teha tõsiseltvõetavaid pealelööke täpselt kaks. Rohkemaks mängujoonis talle šanssi ei andnud: kahe ründaja kiiruse peale üles ehitatud taktika tähendas, et positsioonirünnakul oli keskväli mängijaid täis ning Vassiljevil niitide tõmbamiseks ruumi polnud.

Kõige hullem on aga, et Pehrsson ei tea isegi, mis täpselt valesti on. "Ma ei oska vastata, kuhu väravad jäänud on," sõnas ta reede hilisõhtul Õhtulehe küsimuse peale.

Peatreener hindas juba mullu suvel peetud Balti turniiri järel, et Eesti koondis on kaitses tema plaanide järgi mängima hakanud ja nüüd tuleb keskenduda ründemängu ehitamisele. 10 kuud hiljem pole miski muutunud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee