Siiras, suur ja uhke rõõm vahva Eesti mehe üle! (5)

Raio Piiroja lahkumismänguks kohendas Eesti jalgpallikoondise fännisektor repertuaari veidi ümber. Kõlasid hüüded "Võitle, Raio, võitle!" ja "Raio, suru, Island vastu muru!". Piiroja 13 väljakul oldud minutit täitsid Lilleküla staadioni harda rõõmutundega.

Riietusruumist väljumisega hilinenud Islandi meeskonna tõttu jäi meeskondade sissemarsile eelnenud neli-viis minutit jäid staadionil muusika või teadustaja jutuga täitmata. Tavaliselt jalgpallikoondise mängudel sellist vaikset hetke pole, ent nüüd sai selle nelja-viie minuti jooksul kuulata teatrist tuttavat, tulede kustumisele eelnevat suminat.

Piiroja soojendusele – Raio lõi seal kannaga ühe väga efektse värava! – elavalt kaasa elanud 5334pealise publiku sumin oli ootusärev ja rõõmust tulvil. Igati loogiline. Teadmine, et kohe-kohe saadakse üheskoos osaks ainulaadsest sündmusest ja hetkest, peabki rõõmsat elevust tekitama.

Siiras, suur ja uhke rõõm!

Vaikse hetke käigus mõlgutatud mõtted ja kogutud tunded paiskusid Lillekülas meeskondade sissemarsi alates valla. Siiras, suur ja uhke rõõm vahva Eesti mehe üle tekitas laulupeolt tuttava meie-tunde. Võimas!

Ettearvatult nimetati Raio lahkumismänguks meeskonna kapteniks. Pärast kingituste vastuvõtmist oli aeg pooli loosida. Raio võitis mündiviske ja sai õiguse valida pool.

Kui reeglina valib Eesti Lillekülas poole nii, et teisel poolajal saaks rünnata fännitribüüni suunas (elu ja statistika mõlemad tõestavad, et kui lõpus väga väravat vaja, annab fännisektor olulist tuge), siis seekord tehti teisiti, et see tugi oleks olemas Piirojal, kelle mõneteistkümne minuti järel väljavahetamine oli ette teada.

Lõpuks kogunes neid minuteid 13, mille jooksul tegid Islandi mängijad ründajana mänginud Piiroja vastu kaks viga ning olid siiras ja suures mures kõigi tema suunas rihitud kõrgete pallide üle. Enne pühapäevast trenni viimati 2013. aasta oktoobris jalgpalli mänginud Piiroja tõestas kuraditosina platsil viibitud minuti jooksul võidetud õhuduellidega, et meister jääb meistriks.

Aga siis süttis küljejoone juures valgustabloo ja oli aeg platsilt lahkuda. Number neli kutsuti väljateenitud puhkusele. Püstised ovatsioonid, hüüded "Raio-Raio-Raio!“, aplaus ning sündmuse ülevuse tekitatud harras rõõm. Suur aitäh, Raio, suur-suur aitäh!

***

Kuigi Eesti jalgpalli jaoks eelkõige Raio Piiroja lahkumismäng, oli Eesti – Island matš maavõistlus nagu iga teinegi. Valiksarjapunktide peale ei mängitud, aga kaotada ei meeldi ju kellelegi ning pärast reedel Šveitsis saadud 0:3 kaotust oli Eesti meeskonnal üht koma teist tõestada.

9. minutil jäid Sinisärgid paraku kaotusseisu, kui Ken Kallaste kaotas vasakul äärel duelli ning Islandi viis palli kahe kiire ja targa sööduga trahvikasti paremasse serva, kus vabanenud Rurik Gislason võimaluse kindlalt juhtväravaks realiseeris.

2013 sügisel MM-valiksarjas play-off’i jõudnud Island ohustas Eestit edaspidigi, aga poolaja viimasel minutil avanes oivaline võimalus viigistamiseks, kui Rauno Alliku ja Taijo Teniste eeltöö järel pääses Konstantin Vassiljev seitsmelt meetrilt peaga löögile. Islandi puurivaht Ögmundur Kristinsson tegi aga supertõrje.

Meeskond areneb

Võimalus jättis Kostjal hamba verele ning, nagu öeldakse: mis sisse ei lähe, saab sisse löödud. 55. minutil röövis Vassiljev keskväljal Islandilt palli, jooksis sellega vastase karistusalani, ajas puusanõksude ja üleastetega Islandi kaitsjatel jalad sõlme ja paugutas palli vasakuga allanurka. 1:1.

Viigiga mäng ka lõppes. Eesti meeskonna esitus väärib kiitust. Kahju, et sama sitket etteastet ei suudetud Šveitsi vastu, ent matš tuletas meelde 2014 sügise paremad mängud (võidud Sloveenia, Norra ja Jordaania üle). 2016 EMile Eesti ei jõua, aga pikas plaanis on olukord lootusetusest väga kaugel. Meeskond areneb.