Rahasüstid aitasid Kupperi edetabeli juhiks (5)

Veel mullu kasutas Kupper trennis käimiseks ühistransporti, ta elas vanemate katuse all ja välislaagritesse minekuks nappis raha. Ometi ei andnud 25aastane tallinlane alla. Möödunud suvel pressis täiskasvanute tiitlivõistluste kollanokk EMil läbi kvalifikatsiooni karmi kadalipu ning tuli üheksandaks.

Hooaja lõpus jahtis Kupper heas mõttes hullu järjekindlusega MMi A-normi 65.00. Paraku jäi tal sellest kaks sentimeetrit puudu.

"Sügisel oli mul võistlusi rohkemgi kui eelnevatel suvekuudel kokku," ütleb Aleksander Tammerti hoolealune. "Eesmärk oli täita MMi norm ja parandada isiklikku rekordit. Kuigi see ei õnnestunud, kujunes hooaja lõpp ikkagi mõnusaks. Muutusin tehniliselt kindlamaks."

2,5kilone tõstekangi litter lendas kaugele

Kupper otsustas puhata vaid neliteist päeva ja sel ajal käis ta paar korda nädalas Audentese jõusaalis toonust hoidmas või metsas jooksmas. "Ma ei tahtnud koormust nulli lasta, muidu olnuks uue treeningtsükli alustamine väga valuline. Otsus oli õige, korralik harjutamisrütm õnnestus taastada kiiresti."

Hilissügisel selgus, et Kupperi visa tippupürgimist olid märganud heausksed sponsorid (Toila spaa, Kunda Nordic Tsement, Nike, Škoda). Kiiduväärne oli ka Eesti kergejõustikuliidu otsus hakata talle maksma A-normi väärilist toetust, ehkki sellest jäi kaks sentimeetrit vajaka.

"Tänu toetajatele on õnnestunud käia olulistes laagrites," räägib tänulik Kupper. "Treeningute kvaliteet on mäekõrgune, kui võrrelda varasemate aastatega. See on suur vahe, kas saad harjutada ideaalilähedastes tingimustes või peksad Eestis sisehallis matti."

Nii Kupper kui ka Tammert ütlevad nagu ühest suust, et 14. märtsil Leirias Euroopa talvistel karikavõistlustel püstitatud isiklik rekord 66.67 oli sündmuste loogiline käik.

"Sügisest hakkas Martin esimest korda elus harjutama kaks korda päevas, võimalikult paljudel kordadel on ka lõunauinak plaani sisse arvestatud," osutab Tammert muudatusele.

Kupper täiendab: "Iga päev pole see õnnestunud, aga kui on vähegi võimalik, siis proovin silma kas või pooleks tunniks kinni lasta. Nii on õhtune jõutreening tunduvalt kvaliteetsem."

Muide, jõuludeks oli Kupperile parim kingitus võimalus minna ligi kolmeks nädalaks Portugali treenima. "Tegelikult oli see eellaager pikale ja raskele Lõuna-Aafrika laagrile," selgitab ta. "Olime Eestis sisetingimustes piisavalt nokitsenud. Portugalis õnnestus kõik nii, nagu kavandasime."

Veebruaris sõitis Kupper viieks nädalaks LAVi, kus tal oli kümmekond päeva võimalik teha heitetrenni ka koos olümpiavõitja Gerd Kanteri ja 2011. aasta MMi neljanda mehe Märt Israeliga.

"Ma olin esimest korda keskmäestikus," mõtiskleb Kupper. "Algul lõi pulsi üles, aga meil oli aega, ei pidanud kohe rabelema hakkama. Pärast esimest nädalat muutus enesetunne lausa hiilgavaks."

LAVi laagris lennutas Kupper valdavalt raskeid heitevahendeid. Kahe ja poole kilo raskune tõstekangi litter maandus peaaegu sama kaugel nagu Tammertil 2004. aastal, kui ta valmistus võitma Ateena olümpial pronksmedalit.

"Minu toonasest tippmargist jäi puudu vähem kui meeter," avaldab Tammert, et juba selle näidu põhjal oli põhjust Leiriast oodata 66meetrist kettakaart.

Samas osutab Kupper, et natuke pelutas teda teadmatus, kuidas mõjub keskmäestikust allatulek ning pikk sõit ühest riigist teise. Kogu reis venis 24 tunni pikkuseks.

"Keha talus seda loksutamist uskumatult hästi," sõnab Kupper muigamisi. "Lõtvus oli suurepärane, nii on alati võimalik panna korralik litakas. Võistlusel õnnestus teostada kogu tehniline pagas, millele enne ringi minekut mõtlesin."

Ideaalsest eelarvest 50 protsenti puudu

Kupper ja Tammert rõhutavad, et kettaheide on väga tehniline ala ja edasimineku huvides tuleb end mitmekülgselt arendada. "Maailmas leidub küll kettaheitjaid, kes kükivad kolmesaja kiloga, ometi on nad 50-meetri-mehed," nendib Tammert.

Kupper jätkab: "Kõige tähtsam on tasakaal jõu, kiiruse, lõtvuse ja tehnika vahel. Kokkuvõttes annab see hea tulemuse. Mu tehnika hakkab vaikselt paika saama. Näen silme ees pilti, mida peab tegema ja mille poole pürgida."

Seni peost suhu elanud Kupper saab nüüd keskenduda lemmiktegevusele ehk kettaheitmisele. "Arenguruumi on veel palju – näiteks koostöös toitumisasjatundjate ja arstidega, tulevikus võiks laagris abiks olla füsioterapeut," räägib ta.

Tammerti kinnitusel on Kupperil ideaalsest eelarvest veel 50 protsenti puudu. Ent virisemiseks pole vähimatki põhjust.

"Võib–olla läheb tulemus siis veelgi paremaks, kui treeneri heategevuslik panus saab rahaliselt tasustatud," poetab Tammert muigamisi. "Kolm aastat olen seda tööd teinud heast tahtest, sest näen, et poisil on lootust jõuda väga kõrgele tasemele. Usun, et 66.67 ei jää tänavu ainsaks sähvatuseks!"