Rannajalgpall

 

ÕHTULEHE VIDEO | Euroopa hinnatuim rannavutitreener: Eesti vajab kannatust ja talihalli (3)

Viljar Voog, Kataloonia, 7. aprill 2015, 07:01
Meretu Šveitsi rannajalgpallikoondis on maailma edetabelis teine, imepisike Tahiti tegi tunamulluse MMi neljanda kohaga imet ja Berni klubi on Euroopa tugevuselt teise rannavutiliiga meister – saavutuste taga seisab peatreener Angelo Schirinzi, kelle sõnul on ka Eestil tippu jõudmiseks potentsiaali.

Eesti rannajalgpallimeeskond veetis möödunud nädala Vahemere palmide all. Hispaaniasse Giverola kuurorti laagrisse sõitmise eesmärk oli kahetine – pakkuda koondise tuumikule varajast liivatunnetust ja samas õppida koduseks suveks treeningnippe viimastel aastatel pisikeste vutiriikidega imet teinud Schirinzilt – tänavu suvel Portugalis peetavale MMile läheb Šveits kindla sooviga tuua koju kuldsed medalid.

Samal teemal

Spordis ei tule saavutused aga lotovõiduna, vaid nende taga on palju ränka tööd. "Šveitsi rannajalgpallikultuuri algusest on möödunud 14 aastat ja me oleme ikka alles arengujärgus," räägib Schirinzi. "Meil on hea meeskond ja tulemused, aga võime jätkuvalt areneda. Me pole veel tipus," ihub ta hammast MM-tiitlile.

Talvelgi peab treenima

Euroopa, kui mitte terve maailma hinnatuim rannavutitreener toob välja, mida on ühe koondise arenguks vaja. "Treenida, treenida, treenida!" laseb ta oma sisemise Lenini valla. "Nõnda käis ka Tahiti käsi: tippu ei tõustud ühe aastaga. Mehed veetsid mitu hooaega Šveitsi liigas, tegid meie rahvusmeeskonnaga trenni ja neljanädalasi laagreid. Ning lõpuks oli meil ka natukene õnne," selgitab mullu suvel saareriigi koondisega Eestiski käinud Schirinzi, kuidas vähem kui 200 000 elanikuga Tahiti suutis kodusel MMil kõiki üllatades neljandaks tulla.

Kuigi Eesti on Tahitist ligi seitse korda suurem, ei taha šveitslane lubada, et meie rahvuskoondise tee tippu võiks sarnane olla: "Neid kahte riiki ei saa võrrelda – Eestil on küll väga andekas meeskond, aga teil ei saa talvel harjutada. Kui mängijad liiga kaua tolmu koguvad, on raske areneda."

Seega läheks Eesti koondisel vaja platsi, kus ka talvel mõistlikul ajal harjutada – näiteks sügisel avatavad ranna­volleässa Rivo Vesiku südameprojektiks olevad Haabersti kolm siseliivaväljakut (kahest volleplatsist saaks kokku ühe jalgpalliväljaku) saavad õhtuti olema võrkpallurite päralt ja vutimeestele pakutud hommikused ajad ei klapi amatöörsportlaste töögraafikuga.

Viie aastaga tippu

Lõpuks taandub Schirinzi arvates aga kõik kogemustele. Šveitsi koondise vanimad mängijad on valge ristiga punast särki kandnud juba 13 aastat, meeskonna superstaaril, 2009. aasta MMi parimal mängijal ja väravalööjal Dejan Stankovicil täitub tänavu 10 aastat. "Me võtsime nad noorte kuttidena ja voolisime neist mängijad." Äsjane laager oli üks esimesi, kuhu peatreener kutsus kaasa ka U21 koondise, et noored saaksid kogemusi, et siis paari aasta pärast põhikoosseisu murda.

"Et eestlastel on väga hea füüsis ja nüüd ka juba viis või kuus aastat kogemustepagasit, on nende vastu väga raske mängida," sõnas treener tema kutsel Hispaaniasse sõitnud sinisärkide kohta. Meie koondisel on tema hinnangul ka mitu oskuslikku mängijat – Kristian Marmor ja Roman Minlibajev on lausa piisavalt tasemel, et sõidavad juunis nädalaks Schirinzi käe alla Berni BSC Sable Dancersit esindama. "Aga matše ei võideta vaid kahe mängijaga! Meil oli Šveitsis varem sama probleem – kuus head meest ja lühike pink. Nelja-viie aasta pärast on ehk teilgi juba piisavalt mängijaid, et maailma tippudega võistelda kui võrdne võrdsega," rõhutab treener, et arengu võti peitub kannatuses.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee