Rannajalgpall

Miks koondises debüteerinud vutimees vaid 22aastaselt karjääri lõpetas?

Kristian Marmor: minu tulevik oli tööd teha, mitte jalgpalli mängida (4)

Viljar Voog, 9. aprill 2015, 07:00
MÄLESTUS: Kristian Marmor (paremal) esindas 2009. aastal Tallinna Levadiat Meistriliigas kokku 32. mängus ehk teel meistrikullale jäid vahele vaid neli kohtumist.Foto: Arno Saar
Kristian Marmori jaoks oli 2009. aasta täis saavutusi: ta tuli Tallinna Levadia ridades kolmandat korda Eesti jalgpallimeistriks ning sai maavõistluses Walesi vastu kirja debüüdi ka Eesti rahvusmeeskonnas. Ja siis lõpetas ta karjääri.

"See oligi omamoodi sensatsioon: jõudsin just koondisemängu ära teha ja siis sügisel teatasin Eesti meistrina, et rohkem ei mängi," muigab Marmor viie ja poole aasta tagusele ajale tagasi mõeldes, et nii mõnigi inimene tuli tema käest pärima, miks ta kummalise otsuse tegi. Oli noormees ju nõnda kaua jalgpallile pühendunud ja viskas siis kõik tehtu lihtsalt nurka.

Töötab IT-spetsina

Samal teemal

Marmor taolist vaatenurka ei jaga: "Minu jaoks oli otsuse tegemine lihtne: ma polnud 22aastaselt veel välismaale pääsenud. 2007. aasta hooaeg jäi mul vigastusega täiesti vahele ja kuigi 2009 oli väga edukas – olin Levadia põhimees –, tulid mängu ülikool ja töö, uued prioriteedid. Ma ei näinud oma tulevikku Eestis jalgpalli mängides, vaid tööd tehes ja haridust omandades."

Nõnda leidis noor vutimees endale korraliku ameti. "Töötan IT-valdkonnas, ametikohaks on projektijuht ja täpsemalt majandustarkvara lansseerimine," selgitab nüüdseks 28aastaseks saanud endine kaitsja oma hetketööd.

Ent sportlase jalad hakkavad varem või hiljem sügelema ja nõnda leidis Marmor enda jalgpallioskustele uue väljundi – suviti rannas palli tagudes. "2009 lõpetasin profikarjääri ja samal aastal tulin ka esimest korda liiva peale trenni. Mäletan, et oli väga raske – palliga jooksmine, selle liivalt üles tõstmine ja kiirelt löögile minek (rannajalgpalli üks põhitõdesid on: kui sinu ja värava vahel kaitsjat pole, anna ainult tuld! - toim) oli väga keeruline. Kulus kaks aastat enne, kui need elemendid selgeks sain ja SK Auguris (2012. ja 2013. aasta Eesti meister, mullune hõbe ja karikavõitja – toim.) taustalt kandvaks jõuks sain."

Nüüd on Marmor murdnud end ka juba sel alal Eesti koondisesse ja on kapten. Möödunud nädalal käidi rahvusmeeskonna neljamehelise tuumikuga Hispaanias laagris, et talvega kogunenud ämblikuvõrgud varvaste vahelt minema pühkida.

"Ei jõudnud ära oodata, et liiva peale taas palli puutuma saaks," tõdes terava löögijalaga mees, et Eesti kliimas ei ole rannajalgpalli kõige lihtsam harrastada.

Päikesele mõeldes tuleb elevus peale. "Talvel teen ise ainult jõusaali, kuna Tallinnas puuduvad siseväljakud, kus ala harrastada. Lähim on Tartus, sinna üksinda sõitma ei hakka ja suhteliselt raske on koondisepoistele reisimiseks ühist aega leida."

Kõhklusi pole aastaid tundnud

"Eestis pole see ju väga levinud spordiala ning mängijad tulevad väga piiratud seltskonnast," räägib Marmor.

Seega loodab koondise kapten, et tema käärlöögid – matši kolme 12minutilise kolmandiku ajal näeb neid küllalt ja kuna Pärnus on väga kvaliteetne ja pehme liiv, pole ka valus kukkuda – võidavad publiku südame. "Eriti noored poisid võiksid näha, kui atraktiivne see ala on: ühes mängus võib tekkida nii palju situatsioone ja seal on ohtralt põnevaid elemente."

Marmor suhtub rannajalgpalli siira kirega ning haarab kinni igast võimalusest end parandada. Näiteks reisib ta juunis nädalaks ajaks ülitugevasse ranajalgpalliriiki Šveitsi sealset meistermeeskonda esindama. Kas sellise võimaluse tekkides ei hakka aga südametunnistus kripeldama, et ta muruvutiga nõnda varakult lõpetas?

"Tagantjärele olen paar korda mõelnud, et oleks võinud ju proovida, kuhu välja jõuan. Aga nüüd olen väga rahul sellega, kus praegu olen," rääkis Marmor, et need mõlgutused jäid juba aastate taha.

Kristian Marmor

Sünd. 27.02.1987

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee