Spordiblogi

Vallot Pukk | Kes saab karika, kas eepilise poolfinaali võitnud SKA või kivikõva kaitsega Ak Bars? (1)

Vallot Pukk, 9. aprill 2015, 14:00
KHL-i finaalseeria hakkavad võitlema Kaasani Ak Bars ja Peterburi SKA. Foto: ak-bars.ru
KHL-i seitsmenda hooaja play off on juba kirjutanud ennast suurte tähtedega jäähoki ajalukku.

Nimelt juhtub üleüldse profispordi väljakukkumismängudes haruharva, kus üks võistkond suudab võitjana väljuda seeriast, kus ta on võitudega 0:3 taga. Aga seda tegi igipõline suurfavoriit Peterburi SKA, kes tänavu sundis neljal korral järjest alistuma põhiturniiri võitja Moskva CSKA. 

Tundub, et Ak Barsis on lubatud koheselt rünnakule tormata vaid ülikiiretel Oscar Mölleril ja Justin Azevedol, teised peavad vaatama-kaalutlema, nö. kohustuslikus korras tagant läbi mängima ja alles siis rünnakut alustama. Muuseas, Möller on play off'is visanud juba kolm väravat ainuüksi lisaajal.

Biljaletdinov ei varjagi, et tiim on üles ehitatud kaitsele. „Kui mõni arvab, et meie mäng on igav, siis ärgu vaadaku," põrutas ta meediale. „Aga näete, kui kaugele me oleme juba jõudnud!"

Imetegija Nilsson 

Lisaks suurepärasele ja ilmeksimatult mängivale kaitseliinile on Ak Barsil tõeline jackpot väravavaht Anders Nilssoni näol. New York Islandersi organisatsioonist tulnud rootslane on juba jõudnud püstitada KHL-i play off'ide „nullimängude" rekordi, neil on tal koos nüüd kuus. Väravas on mees „vana rahu" ise ja temas on karikavõitja ainest, kes mitte ainult ei tee nö. kohustuslikke tõrjeid, vaid vajalikul hetkel konkreetselt päästab meeskonna imetõrjega.

Mänguvälisest ka. Nilsson on tunnistanud, et talle meeldib maitsekalt riides käia, mis torkab silma ka mängule saabudes. Kui enamus Ak Barsi mängijast tuleb jäähalli meeskonna vormis, mis on sportlase jaoks ju täiesti okei, ehkki lumeleopardi logoga CCM-i tagi pole just viimane moeröögatus, siis Nilsson pealisriideks on moodne helepruun mantel ja lisaks annab alati soovijatele autogrammi. Nooblil mehel on ka kaunis pruut, sotsiaalmeedias kenitleda armastav Portugali päritolu lopsakate kehakumerustega modell. Seegi annab hokimehele palju juurde. 

Täiesti mõjuva põhjusega on sealne meedia kahest rootslasest vaimustuses, pealkirjastades oma lugusid umbes nii – „Oscarile Oscar ja Nilssonile karikas." 

Niisiis – Kaasani klubi tugevus peitub superheades leegionärides ja neid toetavatest ja vajadusel-võimalusel muidugi ka skoorivatest „tööhobustest." 

Kovaltšuk sai jagu iseendast ja SKA on finaalis 

Ikkagi peab paar sõna rääkima ka Kovaltšukist. Mees tegi seerias CSKA vastu läbi muljetavaldava muutuse, saades eelkõige võitu iseenda üle. See oli üsna pikk ja ränk tee – sellest hetkest, kui äsas avamängu lõpus Aleksander Radulovile kepiga selja tagant vastu jalga, kuni tähtsate väravateni kuuendas ja seitsmendas mängus. Eelkõige suutis ta (enamjaolt) vältida lapsikuid vigu, kui söötis vaba olnud tiimikaaslasele mitu meetrit ette –või tahapoole või mis veelgi hullem, otse vastasele. Oma halvimatel päevadel kõige tagumise mängijana (ka nii juhtus) rünnakut alustades, hoidsid ka paadunud SKA ja tema fännid peast kinni, et ta nüüd jumala eest sellest litrist ilma ei jääks! Mänguaega sai ta Vjatšeslav Bõkovilt meeletult – ligi 30 minutit, mis samapalju kui „vanadel headal aegadel" New Jersey Devilsis või Atlanta Thrashersis ja mingil hetkel tasus see ära. 

Aga põhilised „püssid" on SKA-s nö. teise kolmiku mehed Vadim Šipatšov, Artemi Panarin ja Jevgeni Dadonov, kes kolme peale kokku tegid otsustavates mängudes üle 20 resultatiivsuspunkti. Ja ega nemad saavutatul ei peatu, vaid nüüd on vaja „kotti" panna veel ainult Ak Bars. Venemaa koondise boss Oleg Znarok on kindlasti nendega väga rahul – täiesti valmis ründekolmik, kellel on kõigil tšakrad ja kolmas silm lahti, on MM-iks ilusasti võtta.

Väga oluline on SKA jaoks ka see, et puurivaht Mikko Koskinen, kes on play off'is seisnud väravas kõikide minutite jooksul, on koos tiimiga kasvanud mängijaks, kes on suuteline meeskonna karikani viima. 

Aga mis siis juhtus CSKA-ga? Nad ei kaotanud põhiturniiril kordagi kolm, rääkimata neli mängu jutti, aga nii nüüd ometi juhtus. Endale kõvasti selle hooajaga nime teinud peatreener Dmitri Kvartalnov võttis pärast väljakukkumist kogu süü enda peale. Tunnistas, et play off'i esialgne suur edu, kus võideti 12 mängu ja kaotati vaid üks, justkui varjutas midagi treenerite mõtteis ja vastased kavaldasid nad üle. Radulov? No tema lõpuks enam ka üksi lihtsalt enam ei jõudnud. Võitles, skooris, söötis, rabeles, rääkis, aga lõpuks jäi ikkagi poolfinaali pidama. 

Mis hakkab juhtuma finaalseerias? Ak Bars sai kolm päeva rohkem puhata ja ette valmistada, kui SKA. See võib olla väike argument nende kasuks. Aga ainult väga väike. Kaasani plussiks on ka kaks esimest mängu, mis peetakse koduhallis. Aga muidu läheb nii, et SKA ründab ja Ak Bars kaitseb ning salvab kontratega, mis kompott sellest välja tuleb, ei julge pakkuda. Aga ühte asja paluks, see on game seven ehk finaalseeria seitsmes mäng! 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee