Toomas Vara | Ennustan Atletico võitu, aga kardan, et läheb vastupidi (3)

Viasat Sport Baltic: Madridi Atletico – Madridi Real

Nii nagu vanasti täideti viisaastakuplaane planeeritust lühema ajaga nii saame sel hooajal eelmise aasta finaali korduse juba veerandfinaalis. Ja lausa kahemägulises formaadis. Kui arvestada, et viisaastakute ajastu ja tänase päeva vahel on ka näiteks telepilt värviliseks muutunud, siis põhimõtteliselt peaks olema kõigile selge, et elu on siiski ilusamaks läinud.

Selle alguse kirjutasin neile, kes kurdavad, et elu läheb kogu aeg raskemaks. Ja et haridusminister on vale, ja et naisi on vähe.

Atletico ja Real on sel hooajal omavahel kohtunud juba 6(!) korda. 2 mängu La Liga's, 2 mängu Hispaania karikasarjas ja 2 Hispaania superkarikas. Liigas võitis Atletico mõlemad mängud, neist kodumängu lausa 4:0 (ühtlasi tehti esimene "duubel" pärast hooaega 1950-51), nii karikas kui ka superkarikas võeti Reali vastu võit ja viik.

Nii et omavaheline saldo on Atletico poolt vaadatuna päris muljetavaldav 4-2-0, sealhulgas võideti kõik 3 Estadio Vicente Calderon'il peetud kodumängu. Ka Meistrite liigas on Atletico sel hooajal võitnud kõik neli kodumängu, kusjuures päris jõulise üldskooriga 11:0.

Loomulikult pole Real Atleticole kerge vastane. Meistrite liiga valitsev meister (kõlab päris hästi, kas pole) on uuel hooajal selles sarjas võitnud kõik neli võõrsil peetud mängu. Ka koduses liigatabelis ollakse tänasest vastasest eespool. Samas mahub neil viimase kahe kuu sisse ka tõsine mõõnaperiood - kaheksa viimase mängu saldo on neil suhteliselt hale 4-1-3.

Optimistlikumad fännid näitavad küll näpuga viimaste voorude kolme järjestikuse võidu peale, aga peab ära mainima, et need on saadud La Liga tagumise poole satside vastu. Carlo Ancelotti tulevik ei ole hetkel kõige helgem ja teisipäeva õhtul teda ees ootamas järjekordsed 90 selle kevade tõehetkedest.

Olen selgelt kallutatud, sest Atleticot juhendav Diego Simeone on hetkel üks sümpaatsemaid peatreenereid Euroopa klubijalgpallis. Seepärast loodan, et Atletico võidab 2:1. Kuigi kardan, et läheb vastupidi.

TV6: Torino Juventus – AS Monaco

Torino on imeilus linn. Loodetavasti on meil kõigil põhjust veel sel sügisel sinna reisida. Nimelt kui Eesti võrkpallikoondis suudab mai lõpus alistada kahemängulises seerias Rootsi, siis pääseme taas Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile ja Eesti-Rootsi paarist edasipääseja peab oma alagrupimänge just selles toredas linnas.

Seekord siiski Juventuse ja Monaco veerandfinaalist. On üllatav, et need kaks üpris väärika ajalooga klubi on omavahel varem kohtunud ainult kaks korda. See juhtus 1998. aastal Meistrite liiga poolfinaalis.

Ka siis peeti esimene mäng Torinos ja Juve võttis legendaarsete mängumeeste Alessandro Del Piero (3) ja Zinedine Zidane´i (1) väravatest kindla 4:1 võidu. Itaalia klubi poolehoidjad kindlasti loodavad sarnase skoori kordumisele ja nende lootustele võib leida ajaloost tuge rohkemgi, sest kodumeeskond pole varem mitte kunagi külla sõitnud prantslastele kaotanud ning Monaco omakorda pole Itaalias mitte kunagi võitnud.

Juventus tuleb sellele mängule Serie A kindla liidrina, samas saadi viimases voorus vahelduseks tõeline üllatuskaotus FC Parmalt. Itaalia meister jäi alla klubile, kes hetkel pehmelt öeldes vireleb nii liiga- kui ka klubi raamatupidajate tabeleid vaadates. Aga võib-olla on see isegi hea, et enne tähtsat veerandfinaalmängu Prantsuse liiga kolmanda vastu kuuldi väikest äratuskella? Saame näha.

On märkimisväärne, et Prantsusmaal 3. kohal olev Monaco on endale koduliigas lasknud kõige vähem väravaid lüüa. Meistrite liiga alagrupis lasti sisse vaid üks. Ainult Arsenal suutis eelmises ringis seda mustrit veidi väärata, aga edasipääsemiseks jäi sellest ikkagi väheseks.

Kodumeeskond peab hakkama saama ilma Paul Pogbata, kes on veel paar nädalat vigastusega väljas, samas on üpris heas hoos ründaja Carlos Tevez - viimases viies mängus 3 ja üldse hooaja peale kõigis sarjades 25 väravat.

Külla sõitva meeskonna kõige tublim skoorija viimastes mängudes on 19-aastane Anthony Martial, kes on viimases seitsmes mängus löönud koguni 6 väravat. On hädasti vaja, et noormees saaks nüüd ka Meistrite liigas lõpuks jala, pea või mõne muu jalgpalli mõistes legaalse kehaosa valgeks. Võõrsil löödud värav annaks tiheda kaitsega Monacole juba päris head võimalused poolfinaali jõuda.

Igal juhul ennustan, et sellest paarist jõuab poolfinaali klubi, kes pole seal juba rohkem kui 10 aastat mänginud.

Eelmise ja selle nupu vahepeal on palju muutunud. Maailm pole enam endine. Kui Scott Stapp isaks sai, siis kirjutas ta sellise loo:

Sellega tervitangi väikest Lennartit ja tema vanemaid.