Alljärgnevalt vaatleme Zirgi tegemisi üle–eelmise nädala lõpust, kui mitmekülgne ujuja osales kodulinnas rahvusvahelisel jõuproovil "Tartu kevad", möödunud nädala lõpuni, kui ta korraldas Kaunases Baltimaade meistrivõistlustel rekordite ilutulestiku.
Tartus tegi Zirk nii–öelda kontrollvõistluse, kus põhirõhk läks seliliujumisele. Tema tulemused: 50 m selili 27,73, 100 m selili 1.02,10, 200 m selili 2.11,65, 50 m liblikat 24,72 ja 100 m liblikat 55,55.
"Paljudel sportlastel on lühikesest basseinist pikka üleminek väga vaevarikas. 50meetrisel rajal on märksa raskem ujuda kui 25meetrisel, eriti liblikat, kus ei saa üldse puhata," räägib Haljaste ning osutab, et Zirk parandas liblikujumistes kohe isiklikke rekordeid.
Võistlusjärgsel päeval treenis Zirk õhtul, ujudes kuus kilomeetrit. Teisipäeval tuli taas läbida kuus kilomeetrit. Kolmapäeval oli tal kaks harjutamiskorda, esimene treening algas juba 6.30. "Siis lasime koormuse natuke alla, kuna Kregor kurtis väsimust," avaldab Haljaste. "Sel päeval ujus ta kokku ligi seitse ja pool kilomeetrit."
Võistlusel paneb sajaga
Neljapäeval kell 8 algas kaheksa ja pool tundi väldanud bussisõit Tartust Kaunasesse. Kui 16.30 sihtpaika jõuti, üritas Zirk kohe harjutama minna, paraku ei olnud see võimalik. Baltimaade meistrivõistluste võõrustajad andsid külalistele hoopis süüa. Ujuma pääses Zirk kell 19.45 ja ta tegi tunnise treeningu, läbides 2,5 kilomeetrit.
Reedel ehk võistluse avapäeval püstitas Zirk igal alal isikliku rekordi: 100 m vabalt 52,17, 200 m liblikat 2.03,42, 200 m kompleksi 2.09,89 ja 4 x 100 m vabaujumise avavahetuses 51,72.
"Enne teateujumist ütlesin Kregorile, et Pjotr Degtjarjovile kuuluv Eesti noorterekord on 51,71," meenutab Haljaste. "Tal jäi sellest vaid üks sajandik puudu. Arvestades, et Kregor startis pärast kolme individuaalala, oli tulemus väga hea. Tavalisele eestlasele piisab üksnes 200 m liblikujumisest, et juba surnud olla."
Haljaste lisab: "Kregoril on suurepärane võime end teateujumisteks kokku võtta, ta paneb emotsioonide pealt veel ühe puraka! Möödunud aasta detsembris oli Kregor Eesti lühirajameistrivõistlustel teinud neliteist starti ja püstitanud seitse eri vanuseklasside rekordit, kui läbis 4 x 100 m vabaujumises oma etapi 49,96ga!"
Zirk täiendab: "See ei loe, millised treeningud mul on olnud. Kui võistlus on vähegi tähtis, siis annan endast maksimumi ja panen sajaga! Kaunases oli esimesel päeval vahepeal väga raske – motivatsioon langes, sest ma ei täitnud 200 m liblik-ujumises oma eesmärki, tahtsin püstitada Eesti rekordi."
Ujub 50 km nädalas
Võistluse teisel päeval oli Zirk imelises hoos: 400 m kompleksis püstitas ta isiklik rekordi 4.34,13, mis taganuks esikoha ka meeste arvestuses, 100 m liblikujumises täitis täiskasvanute MMi B-normi, läbides distantsi 54,29ga ehk 1,26 sekundit kiiremini kui nädal varem Tartus. Rio de Janeiro olümpia B-norm jäi 0,1 sekundi kaugusele. 4 x 100 m kombineeritud ujumises sai Zirk liblikaetapil lendlähtest kirja 53,77! Väike iluviga tuli kroolisprindis, kus teda lahutas oma tippmargist 24,22 üks sajandik.
"Nii häid tulemusi ma ei oodanud, eriti suur üllatus oli 100 m liblikujumise aeg," lausub Zirk, kelle unistus olümpiale jõudmisest täitub suure tõenäosusega juba järgmisel suvel.
Martti Aljandi innustusel pürib Rio mängudele Eesti 4 x 100 m kroolimeeskond, kuhu kuulub ka Zirk. "Kindla pileti saaksime kätte siis, kui jõuaksime MMil kaheteist parema hulka," selgitab 15aastane tartlane.
Tänavune suvi kujuneb Zirgil põnevaks: juuli teises pooles võistleb ta Gruusias
Euroopa noorte olümpiafestivalil ja sõidab sealt Venemaale täiskasvanute MMile, kus 2. augustil on kavas 4 x 100 m vabalt.
Kõrvaltvaatajale tundub, et Zirk liigub tulevikuski seitsmepenikoormasaabastega. "Ma loodan, et areng ei seisku," arutleb ta. "Kui sein ette tuleb, siis peab mõtlema, kuidas edasi minna."
Pärast Baltimaade meistrivõistlusi sai Zirk ühe puhkepäeva, esmaspäeva hommikul kell 5.45 ootas Haljaste teda Annelinnas ühes taksopeatuses ja sõidutas õpilase oma autoga Aura veekeskusse treeningule, kus tuli ujuda 5,4 kilomeetrit.
"Unise peaga vetteminek on alati väike eneseületus," mõtiskleb Haljaste. "Aga Kregor ei virise kunagi, nina kirtsutab väga harva. Samas esitab ta treeningute kohta palju küsimusi. Mulle see meeldib. Sportlase analüüs on hädavajalik – ta ei harjuta ju treenerile, vaid enda jaoks."
Zirk nendib, et 5.45 on raske ujuma minna, kuid see on paratamatus. "Peab treenima, et tugevamaks saada. Teist võimalust ei ole," lausub ta.
Tegutseb nagu proff
Esmaspäeva õhtul läbis Zirk trennis 6,5 km. "Eesti mõistes harjutame kõvasti – korralikul töönädalal ujub Kregor 50 kilomeetrit," nendib Haljaste. "Kuid maailmas ujuvad sama vanad sportlased nädalas kümme kilomeetrit rohkem! 60
kilomeetrit me taga ajama ei hakka – meie koolisüsteem ja kliima ei võimalda seda. Pigem lasen koormust alla. Näen Kregori silmadest, mis seisus ta on. Siiani pole ma eksinud."
Zirk nõustub juhendajaga, et Eestis ei ole nii suure mahuga harjutamiseks vajalikke tingimusi. Ent sügisel jätkab ta õpinguid Inglismaal ja seal kruvitakse trennikoormus ilmselt palju suuremaks.
Tulevikulootus tegutseb juba praegu igati professionaalselt. Pärast koolitunde heidab ta võimaluse korral magama, et õhtune harjutamine oleks kvaliteetne. "Paar korda on Kregor õhtusse trenni sisse maganud," märgib Haljaste sõbralikult.
Eks Zirkki ole lihtsurelik, kes vajab hingetõmbepause. "Nädalavahetusel käin sõpradega väljas," räägib ta. "Vahelduseks on niisugune suhtlemine hea, vabanen treeningustressist."
Haljaste sõnul on tippujujad tavapärasest suurema energiaga inimesed. "Elu ei pea olema üks suur matus, seal peab olema ka rõõmu ning lõbutsemist. Ja kui sportlane oskab kaks asja ühendada nii, et treeningud ei kannata, siis on kõik korras," rõhutab Haljaste.
Kommentaarid