AMETIS: Eesti kettaheite tulevikulootus John-Caspar Jaanus on töölgi osav ja mitmekülgne. Foto: Stanislav Moškov
Kergejõustik
18. aprill 2015, 07:00

Pärnus sirgub uus Gerd Kanter, kes ehitab moodulmaju ja tegeleb kunstiga (1)

"John–Caspar sarnaneb paljuski Gerdiga – ta on väga sihikindel sportlane, kellel on suured eesmärgid, ta ei tee suitsu ega tarvita alkoholi, samas on ta parajalt isepäine," räägib olümpiavõitja Gerd Kanteri esimene treener Ando Palginõmm Pärnu kettaheitjast John-Caspar Jaanusest, kes valmistub alla 23aastaste EMiks.

Avalikkus kuuleb päris tihti uudiseid, mille sisu võib kokku võtta ühe lihtlausega: noored on hukas! Ent John-Caspar on Eesti kergejõustiku tulevikulootus, kes pürib maailma tipptasemele kõigi teele sattuvate raskuste kiuste.

John-Caspar teenib igapäevast leiba osaühingus Harmet, ehitades moodulmaju. Ta ärkab hommikul kell kuus, et poole kaheksaks ametisse jõuda. Tööpäev lõpeb kell 16, kaks ja pool tundi hiljem algab treening.

Treeneri telefoninumbri andis klassiõde Haas

"Pärnus paremat töökohta vast polegi," lausub John-Caspar. "Mulle tullakse vastu, kui on vaja võistlusele minna, saan vaba päeva. Kui töö muutub liiga raskeks, on alati võimalik kergemat tööd küsida."

Tehase juht Rauno Loonurm räägib John-Casparist ülivõrdes. "Ta on universaalne töötaja, keda saab igal pool kasutada. Paljud mehed õpivad selgeks vaid ühe asja ning ongi kõik," nendib boss.

Loonurme sõnul on John-Casparil nii-öelda kuldsed käed ja kiired liigutused. Meie loo peategelane möönab tagasihoidlikult, et siidkinnastes ta tõesti kasvanud pole, vajadusel on ta alati kodutöid teinud.

"Treenima olen harjunud korraliku tempoga, samamoodi on siin," ütleb 195 sentimeetri pikkune ja 103 kilo kaaluv John-Caspar neljapäeval Harmetis, kus töö ajal tuleb kanda kaitsekiivrit.

Tegelikult on John-Caspar hämmastavalt mitmekülgne inimene. Vabal ajal tegeleb ta kunstiga. "Vägisi pole ma midagi teinud," rõhutab John-Caspar. "Kui tekib mingi mõte, siis teen selle asja ära. Vahel olen õhtul 11 või 12 ajal joonistama hakanud."

John-Caspari jutust selgub, et ta tegeleb nii maalimise, arvutidisaini kui ka skulptuuriga. "See lõviskulptuur õnnestus sul küll väga kenasti," poetab treener. John-Caspari huulile tekib korraks lai naeratus.

Töö toob 21aastasele mehele leiva lauale, hobi on füüsilistele pingutustele mõnus vaheldus, kuid tähtsaim on ikkagi kettaheide. Spordiga sai John-Caspar sinasõbraks tavatult hilja – Palginõmme juhendamisel hakkas ta harjutama alles siis, kui käis üheksandas klassis.

"Lapsepõlves ma spordiga palju kokku ei puutunudki," pajatab John-Caspar. "Ühe nädala käisin jalg- ja korvpallitrennis, kaks nädalat tõstmises. Kergejõustikupisiku sain külge koolis. Kui õppisin seitsmendas või kaheksandas klassis, ostsin ketta ja käisin kodu lähedal pargis heitmas. See ala hakkas mulle meeldima!"

Muide, Palginõmme telefoninumbri andis John-Casparile klassiõde, mullu EMil seitsmendaks tulnud kõrgushüppaja Eleriin Haas.

"Ta oli toona pikk ja peenike – 1.92 ja kaalus natuke rohkem kui 70 kilo," meenutab Palginõmm 2008. aasta sügist, kui algas koostöö John-Caspariga. "Mina arvasin, et poiss võiks proovida hüppealasid, aga ta tahtis ketast heita."

Tänavu on rekordile lisanud kolm meetrit

Palginõmme sõnul oli John-Caspar algul tormakas. "Ta pani kettad ritta ning heitis need järjest võrku. Ütlesin, et võta hoog maha," lausub juhendaja. Ja lisab muigamisi: "Ega ta siis heitmisele väga pihta saanud – viskas isegi ühe akna sisse! Jällegi meenub Gerd Kanter, kes viskas katusele augu sisse!"

John-Caspar tunnistab, et algul oli ta väga nõrk. "Mu kehalised võimed olid olematud! Aga trenni olen kogu aeg usinalt teinud, pause pole olnud. Pigem olen vahel harjutamisega üle pingutanud."

Spordihuvilistele jäi John-Caspar silma mullu, kui ta täitis alla 23aastaste EMi normi, heites 53.50. Tänavu on ta tippmargile lisanud ligi kolm meetrit – 8. aprillil maandus ketas Niidupargi võistlusel 56.48 kaugusel.

"Selle hooaja eesmärk on 57.50–58.00," räägib John-Caspar. "Vaikselt mõtlen juba 60 meetri heitmisele, jõudu on mul selleks piisavalt. Kodusel EMil tahaks finaali jõuda."

Väärtusliku rahvusvahelise kogemuse hankis John-Caspar märtsi keskel Portugalis toimunud Euroopa talvistel karikavõistlustel, kus kettaheites jäi tema laeks 50.88 ja vasaraheites 53.04.

"Halb oli see, et läksin otse hallist võistlema, väljas polnud heiteid teinud," selgitab John-Caspar, miks tulemus oli oodatust tagasihoidlikum. "Pärast võistlust jäin kaheks nädalaks Portugali harjutama ja siis lendas ketas juba 57 meetri kanti."

John-Caspar treenis Albufeiras koos odavisketreener Heiko Väädi õpilastega. Tiivustavalt mõjus mõnus õhkkond, sest samas kohas timmis vormi Saksamaa koondis – kohal oli ka treenerina töötav maailmarekordimees Jürgen Schult –, aga ka hiinlased ja Leedu tulevikulootus Andrius Gudžius.

Tahaks harjutada Tammerti rühmas

"Minu eesmärk on jõuda maailma tippu," arutleb John-Caspar. "Ketas on vanade meeste ala. Hea, kui ma 30aastaselt sihile jõuan. Nii et aega veel on."

Praegu teeb John-Caspar laupäeval ja pühapäeval kaks trenni, esmaspäeval on puhkepäev, teisipäeval, kolmapäeval ning neljapäeval harjutab õhtul.

Tema jõunäitajad: lamades surumine 137,5 kg, kükk 180 kg, eestkükk 162,5 kg, rebimine 100 kg 2 korda, rinnalevõtt 145 kg, kuulijänn (7 kg) ette 17.10 ja taha 18.50. Hoota kaugust hüppab ta 3.14 ja 30 m lendlähtest jookseb 3,19ga.

"Töö võtab John-Caspari päris läbi," mõtiskleb Palginõmm. "Siiani on ta olnud täielik amatöör, samas arvan, et ta on liiga kauaks Pärnusse jäänud. Mina olen eelkõige noortetreener, tippu rühkimiseks on vaja peensustega tegelda."

John-Caspar tunnistab, et sügisel tahaks ta minna Tallinna ja teha koostööd Ateena olümpiamängude pronksimehe Aleksander Tammertiga, kelle juhendamisel harjutab tänavuse maailma edetabeli liider Martin Kupper.

"Eestis ei ole Tammertist paremat tehnikatreenerit võtta," sõnab John-Caspar. "Olen proovinud teda jäljendada ja lõdvemalt heita, ent see pole veel õnnestunud, olen liiga puine."

Palginõmm lisab: "Puhtmajanduslikult on John-Casparil Pärnus lihtsam – ta elab vanemate katuse all ja saab kodus süüa. Siin on teda toetanud ka ettevõtja Ivo Aulik. Kuid arengu huvides tuleb kodulinnast ära minna."