KES KEDA? Eesti naiste epeekoondise nelja kohta püüavad viis naist – Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich, Kristina Kuusk ja Katrina Lehis. Keegi neist peab igat valikturniiri kõrvalt vaatama ja kui olümpiapilet lunastatakse, jääb viisiku üks liige Eestisse ja veel üks on Rio de Janeiros varuvõistlejana.Foto: Aldo Luud
Vehklemine
20. aprill 2015, 07:00

Kes epeenaistest hakkavad olümpiapileteid püüdma?

Eelmise aasta parim nais­sportlane Erika Kirpu tõestas Tartus toimunud Eesti epeevehklemise meistrivõistlustel, et on koondise kindel liider. Medalinõudlejate tihe kadalipp näitas aga taas, et võistkonda – veel enam olümpia­naiskonda! – nii lihtne välja selgitada polegi.

Finaalis 2013. aasta maailmameistri Julia Beljajeva 15:11 alistanud Kirpu jaoks oli see tema esimene täiskasvanute Eesti meistritiitel. Pronksmedalid kuulusid Kristina Kuusele, kellele alistus veerandfinaalis Nelli Paju, ja Irina Embrichile, kellele kaotas koondiseuksele koputav juunioride maailmameister Katrina Lehis. Kes pääsevad koondisesse ja hakkavad olümpiapääsmeid püüdma?

Väsimus murrab?

Esmalt saab selgeks hoopis EM-koondis, mille määrab peatreener Kaido Kaaberma pärast mai alguses toimuvat Johannesburgi MK-etappi. Kaks neist on hetkel Eesti edetabeli alusel päris kindlad – Kirpul on pärast Eesti meistrivõistlusi 460 punkti, Embrichil 283 punkti – ülejäänud kaks valib peatreener Kaaberma.

"Iga võistlus on kui tilk ämbrisse, mida rohkem tilku tuleb, seda rohkem ämber täis saab. Kõik võistlused loevad," filosofeeris ta. "Enne EMi saavad üle loetud punktid, vaadatud, kes on individuaalselt, kes võistkonnavõistlusel stabiilne ning siis peab otsus kuidagi tulema," selgitas ta.

Positiivselt näitas end kindlasti Beljajeva, kes sel hooajal vehelnud korralikult võistkonna­võistlusel, kuid individuaalselt on MK-sarjas jäänud tema laeks 13. koht. "Vana Julia pole veel tagasi, kuid juba tunnetasin oma vehklemist. Viimaseks matšiks aga jõudu ei piisanud. Väsimus on veel sees, tundsin pinget, kui tahtsin näidata head tulemust," tunnistas Beljajeva, olles siiski hõbemedali üle väga õnnelik.

Väsimust kurtsid ka paljud teised piigipiigad. Kuigi pärast 20. märtsi toimunud Budapesti MK-etappi ühtegi võistlust polnud ning Kirpu sai puhata Hispaanias ja Lehis Egiptuses, tunnistasid nemadki, et võistlustelt võistlustele ning treeningutele sõitmine on olnud kurnav.

Pikka pidu aga pole, sest juba eile sõideti Poola, kus treenitakse-võisteldakse maailmameister Venemaa (Eesti kaotas MMi finaalis just neile 29:40 – toim), maailma edetabeli kolmanda Rumeenia ning poolakate endiga. Tagasi tullakse 25. aprillil ning Lõuna-Aafrikasse lennatakse juba 28. aprillil. Kas ränkraske treeninglaager võib murda vaimu juba enne olümpiatsüklit?

"Poola laager on kindlasti vajalik. Meie otsustasime oma treeneritega, et pool laagrit pingutame nii kõvasti, kui vaja ning teise poole võtame kergemalt, et MK-etapiks valmistuda. Loodan oma vormi lihvida, kuid viimased võistlused on näidanud, et olen leidnud oma rütmi ning kindlustunde," sõnas Kirpu.

Ka võistkonna vanima Embrichi arvates ei jookse ühine treeninglaager mööda külgi alla. "Kui Eestis teame üksteise vehklemist juba läbi ja lõhki, siis seal on vastased juba teistsugused. Trenni ei saa ju üksi nurgas teha – mida rohkem vehkled, seda rohkem muutub tase," rääkis ta ning lisas, et vatti võib seal kõvasti saada. "Kui vehklen seisu peale, tahan kindlasti võita! Samas täidame seal erinevaid ülesandeid, kus saame vastaseid vahetada ning treenerid märkmeid teha. Harjutame nii võistlemist kui treenimist."

Johannesburgi MK-etapile ei sõida vaid Nelli Paju, kellel on Rio de Janeiro olümpia asemel teistsugune siht: Lõuna-Koreas Gwangjus toimuv suveuniversiaad.