Talisport
24. aprill 2015, 07:00

Rene Zahkna: tappasaamisest ongi kõige rohkem õppida (4)

Kuigi laskesuusataja Rene Zahkna igapäevatööks on relvast tulistamine, ei usu ta, et tabab ajateenistuses kohe esimese lasuga kümnesse: «Meil on spordishernepüss võrreldes militaarrelvaga.»

Veebruaris rõõmustas Zahkna meid Otepääl peetud EMil kahe juunioride klassi hõbemedaliga. Need jäävad ka tema viimaseks noorte seas, sest tuleval talvel ootab ees täiskasvanute sekka siirdumine. «Kindlasti jään juunioripõlve igatsema, sest see oli edukas. Aga ma ei karda meesteklassi minekut, vaid ootan huviga, et saaks paar aastat kõvasti tööd teha. Ja alles siis saab võistlustele keskenduda.»

Oktoobris 21aastaseks saav Zahkna tegi oma debüüdi maailmakarikasarjas juba mullu märtsis, ent esimese tõsise maigu täismeeste tasemest sai ta kätte tänavu kevadel peetud MMilt, kus asendas koondises Indrek Tobrelutsu. «Hea meel, et ühel tiitlivõistlustel on meesteklassis osaletud,» võttis ta kogemuse kokku.

Ees ootavad tööaastad

«Juunioride ja meesteklass on ikka mäekõrgune vahe. Eriti jääb praegu puudu lihasmassist,» võrdles noorte seas 8 tiitlivõistluste medalit võitnud Zahkna. «27 on selline vanus, kus võiks meestega mõõtu võtta,» seab ta sihte.

Kui taoline eesmärk teada, on kergem ka ees ootavate nigelate võistlustulemustega leppida. «Tappasaamisest ongi kõige rohkem õppida,» rõhutab Zahkna, et väljend «kehv tulemus» on väga subjektiivne, kuna ainult sportlane ise teab, mis ta sihid parajasti on. «Tulebki käia võistlemas, et näha, milles sa teistele alla jääd.»

Viimastel aastatel on palju kirutud Eesti laskesuusatamise taustsüsteemi ja alles eile kirjutas Eesti Päevaleht, et Daria Jurlova jätab järgmise hooaja vahele, kuna Eesti koondis ei suuda võrreldes tippudega treenida isegi keskpärasel tasemel. Zahkna sõnul on oodata, et eesootav talv tuleb parem: «Kindlasti läheb professionaalsemaks kui eelmisel aastal, sest mullu oli vaja vanu võlgu lappida. Mina ootan huviga, mis mulle ette söödetakse."

Puhkus ja armee

Ent talveni on veel palju aega ja Zahkna naudib peagi algavat suve. «Lihastoonust hoian vormis, et ettevalmistus ei hakkaks sügisel nullist, aga samas tuleb osata ka puhata,» rääkis ta. «Eelmisel aastal see väga ei õnnestunud – teoreetiliselt olid viis päeva järjest vabad, aga mõtetega olin ikka ala juures.»

Mida ta siis praegu teeb? «Tuleb relv ära peita, mitte lugeda spordiuudiseid laskesuusatamisest ja lasta vaimul puhata, et tekiks janu ja motivatsioonipuhang, mida hiljem realiseerida. Elan tavainimese elu – mul on näiteks kool lõpetada ja selle kõrvalt ei pea iga päev trennis käima»

Laskesuusapüssi võib Zahkna ju ära peita, ent tulirelvadest ta kaua puhata ei saa – noormeest ootab ees ajateenistus. «Spordirühm on minu jaoks põnev ja huvitav. 29. juunil peaksin sisse minema ja usun, et need kolm kuud saavad olema põnevaks kogemuseks. Ma ei karda midagi ja kiruma ka ei hakka.»

Kuna suur osa Zahkna igapäevatööst on seotud täpsuslaskmisega, võiks ju eeldada, et kui ta laigulistes esimest korda relva kätte võtab, tabab kohe ka kümnesse. «See on päris teine asi ikka – päästikud ja tunnetus,» muigab teooria peale Zahkna, «Meil on spordis hernepüss võrreldes militaarrelvaga. Seal on natukene suuremate kaliibritega tegu, aga loodan, et saan hakkama.»