Teekonnal NBA tiitlini: viimane rongisõit Spursi kolmiku jaoks algab Los Angeleses

NBA play-off'ide esimeses voorus on siiani ainult üks paar suutnud võita kumbki ühe mängu ja läheb edasi viimase higipiisani mineva lahinguna. See on juba enne play-off'ide algust maiuspalaks tituleeritud Clippers-Spurs, kus mõlemal meeskonnal on tohutu surve võita tiitel või jõuda vähemalt konverentsi finaali enda spetsiifilise olukorra tõttu: Clippersile ja nende liidrile Chris Paulile heidetakse ette play-off'ide edutust (konverentsi poolfinaal on jäänud alati laeks), tiitlikaitsja Spurs pole kunagi võitnud kahte järjestikust karikat ja meistrisõrmuseid.

Paraku on ka Tim Duncani mehaanilises juhendis kirjas "Made in 1976" ja Manu Ginobili on kaotanud jälle kiirust jalgades.

Vaatemängulise, strateegilise ja hingestatud korvpalli austaja vaatab seda seeriat igal juhul, eirates fakti, et mängud algavad Eesti aja järgi kell 4 või 5:30 öösel.

Lisaks tiitli/kellatiksumise survele peitub siin mitu kõrvaljutuliini. Millisel määral tõestab end mullu NBA finaali väärtuslikuimaks mängijaks valitud Spursi tuleviku nurgakivi, äsja ka NBA parima kaitsemängija tiitli pälvinud Kawhi Leonard?

Kas see aasta on tõesti viimane nii Duncani, Ginobili kui NBA parima treeneri Gregg Popovichi jaoks? Mida teeb suvel vabaagendiks saav DeAndre Jordan kui Clippers peaks kaotama Spursile? Mitu minutit annab Clippersi peatreener Doc Rivers enda pojale Austin Riversile; kas Clipsi algviisik saab üldse pingilt abi loota kui Jamal Crawford välja arvata?

Seeria esimeses mängus tegid Clippersi liidrid Paul ja Blake Griffin üheaegselt enda viimaste aastate parima play-off mängu, domineerides mängu koduplatsil. Griffin häbistas Spursi rollimängijaid enda kiiruse ja plahvatuslikkusega; Paul haaras tagaliinis ohjad, haistes ära konkurendi Tony Parkeri reievigastusest tingitud kahvatu alguse. Jordan imes lauapallid ära, Crawford tõi pingilt tulejõudu, kaitse oli erakordselt ühtne nagu õlitatud masin. Spurs kaotas mängu üle 10 punktiga, murepilved tõusid Parkeri ja tsentri Tiago Splitteri tervise kohale.

Teises mängus rollid kübekese võrra muutusid, mäng läks lisaajale. Kuigi võimsa kolmikduubli teinud Griffinile anti endiselt palju ruumi ja Jordanile lauas vastupanu just ei osutatud, keskendusid Popovichi hoolealused targalt Clipsi rollimängijate neutraliseerimisele.

Leonard ja äär Danny Green lukustasid snaipri JJ Redicku, Crawfordi ja Matt Barnesi, normaalaja viimastel sekunditel kaotas Griffin palli. Spursi pingi sügavus näitas end heast küljest, Clippersi pink oli natuke traditsiooniliselt ühe-mehe-šõu.

Seeria liigub nüüd San Antoniosse, kus üldsuse poolt favoriidiks peetaval Spursil on kohustus võtta ära vähemalt üks mäng. Iga mäng sõltub lõpuks väikestest detailidest, mõnest x-faktorist, väsimusest ja meeste külmadest närvidest. Eksimisruumi on mõlemal poolel napivõitu. See on maraton, mitte sprint. Spursi vanurid teavad maratonidest kõike, aga ka Clippers on viimaste aastate jooksul kogenud 7-mängulisi elamusi.

Kui vaadata tulevikku, eelistaks konverentsi poolfinaali vastane Rockets pigem Clippersit, kes on NBA oma Pearu ja Andres. Kohtunikud ja korvpallipuristid pigem Spurs-Rocketsit, et mitte jääda kümnete vaidlevate vilede kallal nokkima.