NAGU POSTKAART: Maile Mölderil (vasakult teine) ja Erkki Lillel (paremal) tekkis Sotšis ka korralik kohalikest huvilistest fänniklubi (esindaja nende vahel), kes ergutasid eestlasi pildil nähtava plakatiga. Vasakul paari treener Timo Kauste. Foto: Erakogu
Talisport
27. aprill 2015, 07:00

Perevõistkonnale curlingu MMil 5. koht. Ja olümpiasiht silme ees!

Eestis alles teist kümnendit harrastatav curling on lõppenud talvel teeninud vaat et rohkem tähelepanu kui selle sajandi eelmistel aastatel kokku. Ja teenib veelgi, sest segapaaride EMil Sotšis jõudis Eesti koondis veerandfinaali ning jäi jagama 5. kohta!

Selle tulemuse võitles 30 riigi seas välja üks perekond, elukaaslased Maile Mölder ja Erkki Lill. Alagrupis võideti üheksast mängust seitse, sealhulgas Ungari paari – kes hiljem mängis end maailmameistriks! – ning ala sünnimaa Šoti esindajaid. Eestlaste tee peatasid alles veerandfinaalis saadud 8:3 võiduga rootslased Camilla Johansson ja Per Noreen, kes jõudsid lõpuks finaali – nagu ka 2012. ja 2014. aasta MMidel.

Lapsed kaasa!

Segapaaride seas võistleb palju abielupaare või elukaaslasi. Mölder ja Lill mõtlesid, mida pisiperega peale hakata ning otsustasid, et ei jäta 4- ja 5aastaseid tütretirtse MMi ajaks Eestisse, vaid võtavad nad kümnepäevasele MM-reisile kaasa. "Lapsed on suured ja hiilgavalt hakkama saanud!" kiidab ema Maile. "Nad pole meid üldse seganud, on olnud väga tublid pealtvaatajad, oleme saanud rahulikult mängudeks keskenduda. Ema süda on rahul ikka siis, kui lapsed kõige lähemal."

Mis puutub sportlikku poolde, siis kaks-kahe vastu võistlus erineb nii tehnilises kui ka emotsionaalses plaanis tavalisest neljaliikmeliste võistkondade heitlusest. "Eriti kui mängida koos elukaaslasega – kogu muu elu tuleb samuti jääle kaasa," muigab Mölder.

"Siin on oluline teineteise tundmine jääl ja väljaspool seda – tead, millal teine vajab toetust. Mängulistest nüanssidest on olulisim, et tavacurlingus hakkavad võistkonna kaks liiget pärast viset kohe harjama ja saad nendelt tagasisidet. Siin seda pole, vajadusel tuleb ise viskajana harjama kiirustada ja on kergem eksida."

Ka Lill rõhutab, et segapaaride võistlusel tõuseb teineteise tunnetamise ja koostöö tähtsus kordades. "Siin on lühem mõtlemisaeg, vähem viskeid, rohkem kive mängus ja kokkuvõttes tekib visetel rohkem "nurki", kus pead püüdma mõnda teist kivi tabades soovitud tulemuseni jõuda. Kohati ei näe viskaja, milline seis ringis täpselt on ja siis on oluline side ringi juurest juhendava mängijaga – sa lihtsalt pead partnerit usaldama. Pealtvaatajale on see tavacurlingust põnevam – mäng on kiirem ja kompaktsem, olukorrad muutuvad kiirelt."

Lill kiidab, et igaks mänguks oldi vaimselt hästi valmis, nii mõneski matšis saavutati kohe esimeste voorudega otsustav edu. Samas maitses ülimagusalt ka fantastilise viimase viskega teenitud võit Šotimaa üle – nii mängu tervikuna kui ka selle tipphetki on võimalik vaadata rahvusvahelise curlinguliidu Youtube’i kanalilt. Mölder ja Lill kiidavad oma soomlasest treenerit Timo Kaustet, samuti Tondiraba jäähalli näol eelmisest suvest ekstreemselt paranenud koduseid harjutamisolusid. Lill lausub lõpetuseks, et potentsiaalne olümpiavõimalus on nende perele väga suur motivaator: "Segapaaride võistlus tähendab väikestele riikidele väga head võimalust. Ning meil on ka tugev kodune konkurents."

Olümpiaküpsus otsustatakse juunikuus

"Mis see nüüd siis ikka ära ei ole, miski tähtsusetu ala," võib segapaaride curlingu kohta öelda tavaline spordihuviline. Kuid see pole üldse nii! Nimelt läheb juunikuus peetava ROKi täitevkomitee lauale küsimus otsustamaks, kas arvata segapaaride võistlus – lisaks traditsiooniliste neljaliikmeliste mees- ja naiskondade jõuproovile – juba 2018. aasta PyeongChangi taliolümpiamängude kavva. Curlinguringkond usub positiivsesse lahendusse, sest alast on sisse võetud ROKi president Thomas Bach, kes väisas ka äsjast, mullustel olümpiaradadel peetud MMi.