Ralf Tribuntsov: olen USAs meheks saanud! (2)

Kui Ralf möödunud suve lõpus maailmamere taha reisis, oli tal tänu USA karastusega ametivendadele Martti Aljandile ja Martin Liivamäele silme ees tõetruu pilt, mis teda ülikoolis ning treeningutel ootab.

Kõige raskemaks pidas Ralf varajast ärkamist – esimene treening algab 5.45 ja äratuskell heliseb juba 5.15.

"Kes sisse magab, on möku! Ja kes see ikka möku tahab olla," ütleb ta. "Sügisel, kui meil olid kõige tähtsamad treeningud, ei maganud ma kordagi sisse. Pärast NCAAd (USA üliõpilasmeistrivõistlused – toim) on seda paar korda juhtunud, aga siis oli suur pingelangus."

Mõnus õhkkond

Rakverest pärit Ralf iseseisvus üheksanda klassi poisina, asudes õppima Tallinna Audentese spordigümnaasiumisse, kus teda juhendas Siiri Põlluveer, kelle treeneripiits plaksus tulevikulootuse turjal nõudlikult.

"Siiri on mulle väga palju andnud," kinnitab Ralf tänulikult. "Kui teda poleks, siis võib–olla ma ei olekski praegu siin. Mul on treeneritega vedanud, esimesel etapil tegi head tööd Gunnar (Tõnning)."

Tallinnas möödus Ralfi sõnul poisikese periood. "Kodu asus lähedal, tunnipikkuse autosõidu kaugusel," arutleb ta. "USAs olen üksi. Ah, mis üksi, mul on siin palju sõpru! Kuid oma asjadega pean ise toime tulema. Kui hakkama ei saa, pean koju naasma. Ja seda ma ei taha!"

Ralf jätkab: "Isiksusena olen aastaga päris palju arenenud – olen USAs meheks saanud! Eks ma mõistsin juba varemgi, et treenin enda jaoks. Aga siin jõuab see mulle paremini kohale. Lähen meelsamini harjutama. Vahel teen rohkemgi, kui treenerid nõuavad."

Tiimi õhkkond mõjub Ralfile tiivustavalt. "Grupis on kolmkümmend poissi, kes teevad maailmatasemel tööd," nendib ta. Eestlase kuulsaim treeningukaaslane on Vladimir Morozov, kelle auhinnakapis on olümpiapronks 4 x 100 m kroolis.

Ühtlasi tuleb märkida, et ülikooli peatreenerina tegutseb mainekas Dave Salo.

Hiilgavates tingimustes vormi timmides jõudis Ralf kiirelt laineharjale. Konverentsi meistrivõistlustel kuulus ta võidukasse tiimi, viimati oli Lõuna–California ülikoolil nii hästi läinud 1979 aastal. Samal mõõduvõtmisel püstitas Ralf ka võistluste rekordi, läbides 100 jardi selili 44,95ga.

Kolm nädalat hiljem triumfeeris Ralf USA tudengite meistrivõistlustel 4 x 100 jardi vabaujumises ja oli 100 jardi seliliujumises kaheksas. Kokkuvõttes napsati kiiduväärne neljas koht.

"NCAA oli vägev kogemus," mõtiskleb Ralf. "Kolme päevaga kogunes kaksteist maksimumpingutusega ujumist! Võistluste ajal oli pidevalt pinge peal ja kõik poisid ei maganud öösel hästi, ometi pigistasime endast välja parimad tulemused."

Vaimustunult räägib Ralf ka publikust. "Pealtvaatajaid oli palju, kõik elasid meile häälekalt kaasa," rõhutab ta. "Mu ema ja isa käisid võistlust vaatamas ning jäid kogetuga väga rahule."

Olümpianorm sihikul

Praegu on Ralfil rahulik eluetapp, kahe nädalaga tuleb eksamid ära teha. "Treenerid võivad meid piinata vaid kaheksa tundi nädalas," selgitab ta NCAA reegleid, muie huulil. "Kõik ülejäänud treeningud on omal vastutusel. Võtame seda kui puhkust, enne oli tamp peal."

Ralf poetab, et hiljuti käis ta korvpalli mängimas ja siis juhtus väike õnnetus. "Hüppasin peaga vastu posti ja huulele tehti kolm õmblust. See on märk, et korvpall mulle ei sobi, olen vist liiga kohmakas," pajatab Ralf, kelle isa on korvpallitreener ja vend korvpallur.

Mai alguses hakkab 20aastane ujuja taas suure koormusega harjutama ja valmistub augustis Venemaal peetavateks pika raja maailmameistrivõistlusteks.

Esialgu timmib Ralf vormi USAs, juunis Itaalias ja juulis kaks nädalat Eestis. MMil tahab ta 100 m seliliujumises täita Rio de Janeiro olümpia A-normi ehk läbida distantsi 54,36ga.