Vehklemine

Eesti meeste epeevehklemine ei pruugigi olümpiale jõuda? (2)

Merili Luuk, 30. aprill 2015 07:00
Lahingusse: Sten Priinits ja teised Eesti meesvehklejad hakkavad Pariisi MK-etapilt alates olümpiakohti jahtima.Foto: Aldo Luud
Eesti epeevehklejad alustavad sel nädalavahetusel kadalippu Rio de Janeiro olümpiamängudele. Meestel näib kvalifitseerumine aga eriti raske – kui võistkonnaga olümpiale ei pääseta, võib ka individuaalselt maailma tähtsaimalt jõuproovilt eemale jääda.

Olümpial pääsevad nii meeste kui naiste seas võistlustulle kaheksa epeevõistkonda, neist kas neli automaatselt maailma edetabeli alusel ning lisaks iga tsooni (Euroopa, Aasia-Okeaania, Aafrika, Ameerika) parim järgi jäänud koondis või viis võistkonda edetabeli põhjal ja kolm tsoonikohta, (Aafrika koondised peaksid jõudma edetabelis 1 sekka). Kuigi Eesti meeskond on praegu üldarvestuses 22. kohal ja eurooplastest paremuselt 12., siis täna algaval Pariisi MK-etapil alustavad kõik puhtalt lehelt: varasemaid punkte ei arvestata, küll aga tulevad vastu kangemad vastased. Mis muud, kui tuld!

Samal teemal

"Me ei ole olümpiale pääsemise mõtet maha laitnud. Meil on väga suur realiseerimata potentsiaal ning nüüd on meil vaja jalad kõhu alt välja võtta. Mina usun, aga ma ei tea, kas mu võistkonnakaaslased sellesse usuvad!" räägib 2014. aasta parim meesvehkleja Sten Priinits, kellega kuuluvad võistkonda kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov, kogenud raudvara Marno Allika ning tulevikulootus Peeter Turnau.

Treeniti olümpiavõitja käe all

Võistkonna tugevnemisse usub Priinits ka seetõttu, et pärast märtsis toimunud Budapesti MK-etappi treenis ta koos Novosjoloviga tänu treener Igor Tšikinjovi tutvustele Moskvas olümpiavõitja Angelo Mezzoni juhendatava Venemaa koondise paremikuga.

"Laager oli meile väga kulukas, aga samas möödapääsmatu. Selliseid tuleks aastas korraldada vähemalt kolm-neli, kui mitte rohkem. Vene punt teeb enne iga MK-etappi sellise treeningkogunemise, meie paneme fanatismi pealt. Et niimoodi edasi jõuda, peame olema väga tugevad individualistid," tõdeb Priinits.

Musta stsenaariumi korral võib Eesti koondise liider, olgu selleks tuleval aastal kas Novosjolov või Priinits, ka individuaalsest kohast suu puhtaks pühkida. Nimelt pääsevad individuaalvõistlusele meeskonnavõistlusel vehkleva kaheksa koondise kolm liiget, lisaks seitse maailma edetabelis kõrgel kohal asuvat vehklejat (Euroopast 2, Aasia-Okeaaniast 2, Ameerikast 2, Aafrikast 1) ning kontinentide mõõduvõttudel esikoha saanud sportlane. Loomulikult võib loota ka nn wild-card’ile, kuid ajalugu on näidanud, et neid eelistatakse anda pigem eksootilistesse maadesse. Ehk kui Eesti koondis võistkonnana ei kvalifitseeru, pääseb heal juhul olümpiale vaid üks epeevehkleja.

Etturid malelaual

"See on tõesti veidi nonsess. Haapsalus olime soomlastega Pariisi MK - ettevalmistuslaagris ning arutasime, et olümpiale pääsemine on puhas õnn. Kui keegi meist saab individuaalselt olümpiale, siis võib tema ees juba kummardada. Kahju, et see süsteem selline on, kuid meie oleme kui malenupud," tõdeb Priinits.

Kas sellisel teoreetilisel juhul hakkaks olümpiakohta püüdma Novosjolov või MMil 8. koha saanud Priinits, selgubki järgnevate MK-etappide ning tiitlivõistluste jooksul, sest valikvõistlusele pääseb vaid Eesti edetabelijuht. Enne MK-etappi tegi Priinits juba ühe tormihoiatuse: Valutava selja kiuste alistas ta Eesti meistrivõistlustel Novosjolovi juba kaheksandikfinaalis ning krooniti Eesti meistriks.

"Temaga on alati väga rasked matšid ning ta on niivõrd kogenud vehkleja, kes teab, kuidas rongi alt välja tulla. Nüüd jäin mina lõpuks peale. Loodetavasti juhtub see varsti jälle!" räägib Priinits.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee