Astmaatikud, treenima! (3)

Kuigi füüsiline koormus võib esile kutsuda astmanähud, ei tähenda see, et treenimisest peaks loobuma. Vastupidi, õige lähenemisviisi korral taluvad astmaatikud tervisesporti hästi, see on neile kasulik ja aitab tunda rõõmu täisväärtuslikust elust.

Astmaatikud kaebavad köha, hingeldust ja vilistavat hingamist treeningu ajal või järel. Seda põhjustab hingamisteede valendiku ahenemine ja õhuvoolu takistus. Seetõttu väldivad astmaatikud tihti kehalist koormust, kartes astmahoo vallandumist.

See aga halvendab füüsilist vormi ja soodustab ülekaalulisust, mis võib omakorda muuta astma raskekujuliseks ja põhjustada ka muid tervisega seotud probleeme.

Hirm on alusetu: uuringud näitavad, et astmaatikud taluvad treeninguid hästi. Loomulikult tuleb valida õige spordiala ja jõukohane koormus ning teha mõned ettevalmistused.

Õige ravi. Astmahoo vältimiseks on vaja enne treeningut võtta bronhilõõgasteid. See ennetav lisaravi ei mõjuta astma igapäevast ravi, mis peaks jätkuma vastavalt arsti ettekirjutustele.

Astmasümptomite ilmnedes tuleb võtta hoogu leevendavaid ravimeid, mis eeldab, et preparaate kantakse alati kaasas. Patsiendid peavad teadma, millises olukorras millist preparaati võtta ja kui palju. Vajadusel saab üksikasju arutada astmaõe või astmat raviva arstiga.

Oma soovitusi ja kogemusi saavad jagada ka treener, instruktor ja kehalise kasvatuse õpetaja – teavita neid oma haigusest, et nad saaksid pakkuda õiget ja paremat harjutuste valikut.

Ole teadlik sind ohustavatest teguritest. Koormusest tingitud astmanähud tekivad peamiselt vee- ja soojuskao tõttu. Selle vältimiseks soovitatakse sportimisel hingata nina kaudu.

Külma temperatuuriga tohib treenida (sh suusatada) ainult siis, kui astma on hästi kontrollitud, ja isegi siis tasub hoida nina ja suu kaetuna. Samuti on oluline vältida kokkupuutumist allergeenide ja saastunud õhuga. Seega ei sobi õietolmuallergiaga astmaatikutele treeningud väljas õitsemisperioodil – sel ajal tuleb eelistada sisetreeninguid.

Loomakarvade vastu allergilised inimesed peavad olema ettevaatlikud ratsutamisega. Maanteede saastunud õhk on kahjulik jalgratturitele. Ujulates seostatakse peamist ohtu klooriühenditega õhus. Ujumist peetakse siiski astmaatikutele sobilikuks, kui ujulas on hea ventilatsioon, mis vähendab klooriühendite sisaldust õhus.

Hästi sobivad ka treeningud, kus kiire liikumine vaheldub puhkepausidega, näiteks pallimängud.

Treeni õigesti. Treening peaks algama soojendusega ja jätkuma aeroobsete harjutustega, kus töösse on haaratud suured lihasgrupid. Eelistatud on rütmiliste liigutustega alad: ujumine, jooksmine, jalgrattasõit.

Aeroobsed treeningud aitavad parandada koordinatsiooni, lihasjõudu, koormustaluvust ja ka südame-kopsude jõudluse näitajaid. Treenitud astmaatikuid ei pane füüsilised harjutused nii kergesti hingeldama kui treenimatuid ja nad taluvad hingeldust paremini. Aeroobne treening parandab enesetunnet ja elukvaliteeti.

Kui sa pole varem treeninud, tuleks alustuseks valida väiksema intensiivsusega trenn ja piirduda lühema ajaga, näiteks 20 minutiga. Hästi sobib kõndimine. Nii on vähem ohtu, et hingamisteed ahenevad ja tekib astmahoog. Samal ajal valmistab see lihased hästi ette, et hiljem üle minna suurema koormusega harjutustele. Kui füüsiline vorm paraneb, võid koormust suurendada ning jätkata näiteks sörkjooksu või isegi kiirema jooksuga. Kui koormustaluvus paraneb veelgi, saad endale lubada ka pikemat treeningut. Trenni lõpus ei tohi unustada lõõgastust ega venitusharjutusi.

Spordiga soovitatakse tegeleda 3–5 korda nädalas 20–60 minutit. Parema tulemuse annavad korrapärased treeningud.

Ära unusta hingamislihaseid.

Tervisespordiga tegeledes ei tohi unustada ka hingamislihaseid, sest väike jõudlus võib olla tingitud nende lihaste nõrkusest. Uuringud on näidanud, et väljahingamises osalevate lihaste treenimine ja tugevdamine vähendab füüsilistest harjutustest tulenevat hingeldust ning parandab koormustaluvust. On ka patsiente, kellel tänu hingamisharjutustele paranesid kopsufunktsiooni näitajad, astmast tingitud sümptomid muutusid harvemaks ning vähem oli ka haiguse tõttu koolist või töölt puudumist ja vajadust haiglaravi järele.

Hingamislihaste treenimiseks on välja töötatud mitmeid harjutusi ja abivahendeid (nt PEP-pudel, Triflo). Abivahendite kasutamist ja harjutuste õiget tehnikat tutvustavad patsientidele taastusraviarstid ja füsioteraapiaspetsialistid.

Kokkuvõtlikult tahaks veel kord rõhutada, et astmaatikud saavad elada täisväärtuslikku elu ning nautida tervisesporti ja sellest saadud kasu.