Spordiblogi

Vallot Pukk | Jäähoki MM lubab tulla ülivinge, nagu olümpia! Kohal ka Crosby, Malkin ja Jagr! (1)

Vallot Pukk, 30. aprill 2015, 12:10
Sidney Crosby'l ja Jevgeni Malkinil läks play off Pittsburgh Penguinsi särgis "aia taha", kindlasti tahavad nad hooaja lõpetada hoopis positiivsemalt koondise ridades. Foto: Gene J. Puskar
Tšehhimaal maikuu esimesel päeval algavale jäähoki MM-ile joostakse sõna otseses mõttes tormi, Prahasse ja Ostravasse tehakse täiesti korralik hokidessant. Kohal on kenake hulk maailma absoluutseid tippe, eesotas Sidney Crosby, Jevgeni Malkini ja Jaromir Jagriga. 

Mulluse, olümpiajärgse MM-iga Minskis ei anna vähemalt nimede poolest eesolevat turniiri üldse võrrelda, niivõrd vingemad, vähemalt paberil, on favoriitide koosseisud. Mis tähendab ühtlasi seda, et Venemaal on tiitlit kaitsta ülimalt keeruline. Esialgu tundub nii, et vähemalt kahel meeskonnal on väga „kõrini" viimaste MM-ide ebaõnnestumistest – need on Kanada ja Tšehhimaa. Aga ega suurt kehvemad pole ka Soome ja Rootsi. 

Samal teemal

Crosby nõustumine mängida MM-il tähendab viimati 2007. aastal MM-kulla võitnud Kanadale äärmiselt palju. Tema kohalolek ei too automaatselt kulda, aga ta on ikkagi Crosby – kahekordne olümpiavõitja ja kahes olümpiafinaalis värava visanud mees. Talle on see alles teine MM-turniir, debüüt oli 2006. aastal Riias ja Triple Gold Clubi liikmeks saamiseks ongi vaid MM-kuld vajaka.

Mis siis, et jäähoki sünnimaal eelistatakse MM-turniirile iga kell Stanley karikasarja, olümpiaturniiri ja järgmisel aastal ellu ärkavat World Cupi, on häbiväärsed esinemised MM-idel veninud liiga pikaks. 

Lisaks Crosby'le tõmbavad Vahtralehemaa särgi MM-il selga terve rida nimekaid mehi – nagu näiteks Mike Smith, Dan Hamhuis, Brent Burns, ebamaiselt andekas Aaron Ekblad, Jason Spezza, Claude Giroux. Tegelikult võiks terve nimekirja välja kirjutada. Nüüd jääb vaid hiljuti San Jose Sharksist lahti lastud koondise peatreeneril Todd McLellanil see seltskond õlitatult „jooksma" saada. 

Sisuliselt sama, mis Crosby Kanadale, tähendab iginoor Jaromir Jagr Tšehhimaale. Habe juba hall (mõni ütleb hõbedane), aga lammutab nagu noor jumal. Lõppenud hooajal tal Florida Panthersis play off'i murda veel ei õnnestunud, aga kui tema tarkuseterad tiimikaaslastele lõpuks ajudesse jõuavad, küll siis järgmisel aastal pääsevad. 

Kodumaale tulevad suurt hokit mängima paljud kõvad mehed, keeldujaid on vähe. Väga arvestatavad tegijad on Flyersi Jakub Voracek, Coyotesi Martin Erat, Sharksi Tomaš Hertl. Kogemust ja aastatega kogunenud mängutarkust lisavad Peter Caslava, Jan Hejda ja Petr Koukal. Kuni viimase hetkeni oli koondises ka isegi Jagrist aasta vanem Martin Rucinsky, kes mängis viimati MM-il üheksa aastat tagasi, aga vigastus ei andnud järele ja ligi 1000 mängu NHL-is pidanud vanameister peab kodust suurturniiri tribüünilt jälgima. Ülikõva on väravavahtide trio Kovar-Pavelec-Salak, sisetunne ütleb, et esialgu on number üks viimati nimetatu. 

Venemaa peab sellel MM-il läbi ajama ilma Aleksander Ovetškini, kelle Capitals jätkab Stanley karikasarjas. Ehkki Vene koondise juhid on öelnud, et hoiavad tema jaoksühe koha vabana. Samuti pole energiast pakatavat Aleksander Radulovit, kes sai vigastada ajaloolises seerias Peterburi SKA vastu. Aga tiimis on ikkagi korralik hulk suurepäraseid mängijaid. Kui KHL-i play off'is hiilanud SKA kolmik Vadim Šipatšov, Chicago Blackhawksi siirduv Artemi Panarin ja Jevgeni Dadonov suudavad samamoodi „lammutada" ka MM-il, saab vastastel väga keeruline olema. 

Kaptenimärgi saab rinda paljukirutud-paljukiidetud Ilja Kovaltšuk, kellel on omadus olulistest mängudes oma parimat mängu näidata. Ja otse loomulikult ei saa unustada Jevgeni Malkinit, kes küll ei suutnud Penguinsi eest 15 viimases mängus ühtegi väravat visata, aga kui koondisesärgi selga tõmbab, küll siis tulema hakkab. Kohale tuleb ka ülikõva hooaja St. Louis Bluesis teinud Vladimir Tarassenko, kelle koduklubi küll play off'i esimesest ringist edasi ei saanud, aga Tarassenko oli kuue väravaga esimese ringi resultatiivseim. Samuti sai läinud ööl NHL-ist vabaks Pavel Datsjuk, tema lisandumine selgub lähipäevil. 

Väravasuule asub mullu Venemaa kullani aidanud 2013. aasta maailma parim Sergei Bobrovski Columbus Blue Jacketsist, teise numbrina alustab Carolina Anton Hudobin. 

Kui maikuu keskpaigas pannakse soomlastele kaela medalid, võib-olla ka kõige kirkamad, ei tasu üldse silmi väga suureks ajada. Sest neil on koos vast viimase kümnendi kõige rajum tiim.

Väravasse asub superpuurivaht Pekka Rinne, kaitses raadavad kogenud Juusa Hietanen, Anssi Salmela ja NHL-is läbilöögi teinud Jyrki Jokipakka ja ründes kapteni Jussi Jokineni vedamisel terve plejaad suurepäraseid mängijaid. Tiimis on õiglasest koht taas ka Narvas sündinud Leo „Leksa" Komarovil. 

Rootsi koondisest keeldujaid ja vigastatud potentsiaalseid koondislasi on piisavalt, aga MM-il on väljas siiski vägagi löögivõimeline sats, nagu Tre Kronoril ikka kombeks on.
Äraütlejad olid vennad Sedinid, aga ka Pittsburghi Patric Hörnqvist, kelle arvates helistas peatreener Pär Marts talle liiga hilja ja Helsingi Jokerites hiilanud Linus Omark, kellele Marts ei lubanud koondises seda rolli, nagu hokimees soovis. Vigastus jätab MM-ilt eemale Gabriel Landeskogi ja Erik Karlssoni. 

Rootsi koondis on suurepärane „mix" vanadest ja noortest, jääb vaid üle see seltskond korralikult tööle. Vanematest tegijatest on kohal Staffan Kronwall, Johan Fransson, Jimmie Ericsson ja Joel Lundqvist, noortest ja „vihastest" Filip Forsberg, Oscar Möller, Oliver Ekman Larsson ja Victor Rask. Näiteks EHT viimastest mängudes tegid rootslased Venemaale tuule alla, esimeses mindi hoobilt 5:0 näiteks ette. 

Alati on tore, kui mõni nö. tagantpoolt tulija tugevamaid ja vägevamaid „hammustab". Pakun, et seekord on selleks võimelised Šveits, Prantsusmaa, Slovakkia ja miks mitte ka Läti, kellel on küll puudu Zemgus Girgensons ja Martinš Karsums. Ja silm tuleb peal hoida ka Sloveenial, sealt võib tulla nii mõnigi sähvatus. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee