Karleen Kersa – tark ujuja, kes täitis MMi normi karmi tervisehäda kiuste (8)

Eelmisel pühapäeval Lätis 50 m rinnuliujumises MMi normi täitnud Karleen Kersa särab enne teisipäevast trenni kui kullatükk. Gustav Adolfi gümnaasiumi abiturient on just sooritanud inglise keele eksami ja sõidab täna Leetu võistlema. Kuid tema tõusutee on olnud okkaline. "Elan päev korraga ning treenin tasa ja targu," ütleb ränga terviseprobleemiga võitlev piiga.

Ohutuled lõid vilkuma kolm aastat tagasi, kui Karleenil tekkisid raske treeningu ajal krambid. "Väga tugevat harjutamist ma ei kannata," räägib Heidi ja Ain Kaasiku õpilane. "Siis tekivad südame rütmihäired ja krambid. Mul tuleb ülekoormus kergelt. Võib-olla on see seotud nii treeningute kui ka koolipingega."

Traagiliste tagasilöökide vältimiseks käib 15. mail 19. sünnipäeva tähistav Karleen iga kahe kuu tagant terviseuuringutel. "Mul on tore arst, kelle poole võin alati pöörduda. Samas on ta mitu korda rõhutanud: igal teisel inimesel soovitaksin lõpetada! Kuid mulle ei saa ta seda öelda, sest teab, et armastan ujumist nii väga!"

Õde oli väga andekas

Karleen, tema vanemad, arst kui ka treenerid teevad kogu aeg koostööd. "Isa (kümnekordne Eesti ujumismeister Aarne-Vello Kersa – toim) teab väga hästi, mida tippsport tähendab. Ema ega isa pole mind arsti nõusolekuta kuhugi lubanud."

Viimati triivisid mustad pilved Karleeni kohal kaks kuud tagasi. "Arstlik ülevaatus näitas ülekoormust, kahtlustati isegi südamelihase põletikku. Nädal hiljem sõitsin Curacao saarele laagrisse. See oli raske ettevalmistuse aeg, kuid mina ei tohtinud tugevalt harjutada."

Ometi kibeles Karleen treenima. "Ma ei suutnud kõike võtta nii rahulikult, nagu arst ja treenerid käskisid. Kuigi Heidi ja Ain soovitasid mul ÜKE ajal juhendada teisi ujujaid, haarasin mõnikord ka ise hantlid pihku. Ain tuli siis kohe minu juurde ja küsis: mida ma teen?"

Kuna ettevalmistus polnud piisavalt tõhus, ei seadnud Karleen kevadeks väga suuri eesmärke. Ent möödunud nädala lõpus parandas ta Läti meistrivõistlustel 50 m rinnuliujumises isiklikku tippmarki kolme kümnendikuga (32,31) ja täitis pika raja MMi normi.

"Nii suurt rekordiparandust ma ei oodanud," tunnistab Karleen. "Praegu on keeruline aeg – esmaspäeval kirjutasin koolis kirjandit, neljapäeval sõitsime Lätti, enne võistlust olin suhteliselt läbi. Aga ikka suutsin kõikide asjadega hästi hakkama saada."

Võib öelda, et MMi normi täitmine oli usina ujuja pika töö vili. Treenimist alustas Karleen juba nelja-aastaselt. "Ega mul teist valikut olnudki," märgib ta naerdes. "Ujumine on meie peres alati tähtsal kohal olnud."

TOPi ujumiskursustel juhendas põlvepikkust Karleeni, kellest on sirgunud 183 sentimeetri pikkune tippsportlane, 25kordne Eesti meister Triin Kitsel-Jürisoo. Harjutamas käis Karleen koos kaks aastat vanema õe Katriiniga.

"Suur bassein mulle algul ei meeldinud. Kui Katriin ujus, siis istusin basseini äärel ja vaatasin. Kuue-seitsmeaastaselt käisin ka iluvõimlemistrennis, kus mul läks samuti hästi. Toona ütles Heidi, et pean otsustama, kumma ala valin. Kuid teadsin, et ujumine ongi mu õige ala!"

Ometi püsis Karleen kaua vanema õe varjus. Katriin püstitas juba 15aastaselt kroolisprindis Eesti juunioride rekordi 25,67.

"Mäletan seda hästi, olin ta üle nii uhke!" lausub Karleen. "Mina julgen küll öelda, et Katriin on väga andekas. Tema jaoks oli iseenesest mõistetav, et head tulemused tulevad ja et nende pärast ei pea nii palju vaeva nägema nagu teised."

Päev, kui Katriin spordiga lõpparve tegi, kurvastas kõige rohkem just Karleeni. "Ma olin harjunud koos temaga trennis käima. Aga mul pole kunagi tekkinud mõtet, et ei taha enam trenni minna. Olen kohusetundlik inimene ja süda hakkab vaevama."

Jätkab tippurühkimist

Karleeni tõusutee on olnud keerulisem kui õel. 2009. aastal osales ta Tamperes Euroopa noorte olümpiapäevadel, ent juunioride tiitlivõistlustele ei pääsenud. "Raske aeg, mis tuli ära kannatada. Heidi ja Ain toetasid mind, nad rääkisid, et selliseid etappe on kõigil."

Kahel viimasel aastal on Karleen arenguredelil liikunud pikkade sammudega. 2013. aastal võistles ta täiskasvanute lühiraja EMil, mullu noorte olümpial ja täiskasvanute lühiraja MMil. Nüüd jõudis uuele tasemele, täites pika raja MMi normi.

Kordaminekutes on Karleeni sõnul suur osa ka GAGil ja õpetajate mõistval suhtumisel. "Klassijuhatajatega on mul eriti vedanud – praegu on mu klassijuhataja kooli direktor Hendrik Agur, enne teda oli Keiu Põlluveer. Mõlemad on mulle kõvasti toeks olnud."

Tippurühkimist jätkab Karleen terviseprobleemi kiuste. "Jään Eestisse ja lähen ülikooli õppima. Heidi ja Ain on toredad treenerid, kes arvestavad plaane tehes mu tervisega. Klubis on ka mõnusad treeningukaaslased: Sigrid Sepp, Margaret Markvardt, Kristjan Laid ja Miko Lilleorg."