Kergejõustik

Kus, pagan küll, täita väga tugevaid MMi norme, kui Eestis napib tipptasemel kergejõustikuvõistlusi? (5)

Deivil Tserp, Merili Luuk, 8. mai 2015, 07:00
«Soomes on konkurents tugevam kui Eestis. Pealegi jõuan võistlustelt kiiremini pere juurde tagasi ning sõidud on kokkuvõttes odavamad, kui tuleksin Eestisse.» Helsingis elav ja treeniv kõrgushüppaja Eleriin Haas. Foto: Stanislav Moškov
Kergejõustiku maailmameistrivõistluste normid on hirmtugevad, tagatipuks napib Eesti sportlastel mõõduvõtmisi, kus MMi pääset jahtida. Mugavustsoonis püsivad vaid heitjad–tõukajad, kellel on koduski piisavalt jõuproove, teiste alade tegijad peavad võimalusi otsima välismaalt.

Jooksutreener Harry Lemberg, kelle hoolealustest on augusti lõpus Pekingis peetava MMi normi täitnud maratoonarid Liina ja Lily Luik ning sama eesmärgiga harjutavad Leila Luik, Jekaterina Patjuk ja Tiidrek Nurme, lausub otsekoheselt, et Eestis on raske sihile jõuda.

"Keskmaast kuni pikkade distantsideni on siin väga keeruline normi täita," räägib Lemberg. "Ei saa öelda, et see on päris võimatu, aga normi ründamiseks on vaja kõva punt kokku ajada. Lihtsam on minna Euroopasse, kus korraldatakse rohkem tugeva tasemega võistlusi."

Lemberg lisab: "Kui mõni eurooplane üksi joostes maailmameistrivõistluste normist jagu saab, võib ta hakata medalile mõtlema!"

Euroopa võistlused kui päästerõngas

Ühtlasi on Lemberg imestunud, kui Eesti meistrivõistluste puhul räägitakse viimasest võimalusest hankida MMi pääse.

Samal teemal

"Maailmameistrivõistluste normi suudab seal alistada vaid mõni kettaheitja, varem oli sama heas vormis ka odaviskaja Andrus Värnik," arutleb ta. "Praegu on nii tugev Rass (400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi – toim)."

Sestap ei jäta Lemberg ja tema õpilased midagi juhuse hooleks. Praegu USAs vormi timmiv Nurme teeb mai keskel maailmamere taga esimese 5000 m jooksu. "Head käiku tahaks juunis Belgias või Prantsusmaal," sõnab treener, et sihikul on aeg 13.23,00.

Ka 3000 m takistusjooksja Patjuk üritab MMi normi 9.44,00 alistada piiri taga. "Katja esimene start võiks olla 3. juunil Soomes Lappeenrantas," avaldab Lemberg.

Teine võimalus on enne jaanipäeva Kreekas toimuv võistkondlik EM. "Eelmisel aastal oli sama võistlus Tallinnas ja siis läks jooksuks ning Katja täitis EMi normi," meenutab Lemberg.

Mullu EMil 400 m jooksus poolfinaali jõudnud Marek Niit, kes sai 1. mail hooaja avavõistlusel USAs Arkansases kirja 46,10, ütles, et treeningute põhjal oli selline tulemus ootuspärane.

"Plaanis oli aeg 45,8–45,9, aga 46,10 on ka talutav," märgib ta. "Plaan oli joosta kiire 300 ja siis juba kannatada lõpuni, täpselt nii ka juhtus."

MMi pileti tagab tulemus 45,50, Niidu isiklik ja ühtlasi Eesti rekord on 45,74. "Igal võistlusel, kus ma osalen, üritan normi püüda. Kindlasti jooksen kodumaal kõikjal, kus vähegi võimalik," kinnitab juunis Eestisse saabuv 27aastane sportlane.

Märtsis sise–EMil finaali jõudnud kaugushüppaja Rain Kask peab MMile pääsemiseks kordama Eesti rekordit 8.10. Vahepeal kaks nädalat Portugalis harjutanud Harry Seinbergi hoolealune alustab välihooaega 9. juunil Tartus Gustav Sule memoriaalil.

"Proovin siis hüpata nii kaugele, et kindlustada koht võistkondlikul EMil," mõtiskleb Kask. "Kreekas peaks olema soodsad tingimused, seal võiks MMi normi üritada."

Samas osutab Kask, et Eesti klubide karikavõistlused korraldatakse juba viis päeva pärast Sule memoriaali. Taastumiseks jääb liiga vähe aega ning ta ei pruugi seal üldse osaleda. "Kui vorm on hea, siis tuleb juuni lõpus Soomest võistlusi otsida," lausub Kask.

Soomes loodab MMi normi 1.94 alistada ka kõrgushüppaja Eleriin Haas, kes elab ja harjutab Helsingis. "Siin on konkurents tugevam kui Eestis," kinnitab ta. "Pealegi jõuan võistlustelt kiiremini pere juurde tagasi ning sõidud on kokkuvõttes odavamad, kui tuleksin Eestisse."

Kõrgushüppaja Grete Udras põrutab: "Olukord, kus kõigil peale heitjate pole palju võistlusi, on juba pikemat aega. Ega talvel ju ka seis kiita olnud. Oleks teadnud, et EMi normi püüdmiseks on nii vähe võimalusi, oleks talvehooaja võib-olla vahele jätnud."

Tavapäraselt keeruline on Eestis kõrgetasemelist võistlust leida kolmikhüppajatel. Igor Sjunini puhul ei saa välistada võimalust, et pärast mitut mõõna-aastat jõuab ta uuesti oma parimate päevade tasemele ning küünib MMi normini 16.90.

"Maailmameistrivõistlused on mingil määral mu eesmärk, kuid praegu on vara sellest rääkida," nendib Sjunin, kes jättis sisehooaja vahele ja kosus kahest operatsioonist. "Kui treeningud saavad kenasti tehtud, tuleb norm iseenesest. Viimane tõsine hüppeettevalmistus oli 2012. aasta kevadel, seejärel on mind kimbutanud vigastused. Tänavu peab vajaliku hüppemahu kindlasti ära tegema."

Sjunini sõnul on kolmikhüppajal kõige lihtsam siis, kui ta jõuab maailma tipptasemele ning võib reisida ühelt tugevalt mõõduvõtmiselt teisele. "Eestis napib kolmikhüppevõistlusi ja MMi normi on keeruline täita," kinnitab ta. "Näiteks klubide karikal on neli katset ja konkurentsi pole."

Ühtlasi arvab Sjunin, et kergejõustikuliit võiks sportlastele sillutada teed Euroopasse tugevatele võistlustele.

Kergejõustikuliidu spordidirektor Marko Aleksejev: "Sportlane peaks ise väga selgelt piiri taha vaatama, et suures konkurentsis MMi normi püüda. Mitte nõudma, jalad harkis: tooge konkurendid siia, teen normi! Neid võistlusi on üritatud Eestis korraldada ja on ka ära tehtud, aga seegi on ju soiku jäänud."

Aleksejev jätkab: "Kergejõustikuliidul on oma võistlused, Mati Lilliallikul oli Kuldliiga ning olid ka lisavõistlused, näiteks hüppajate seeriavõistlus, mis oli tore ettevõtmine, kuid osavõtt jäi lahjaks. Samas kerkis ka probleem: kui võistlust pole, on halb, aga kui võistlus on, siis on kallis kohale sõita ning peaks ikka maakondlik üritus olema. Kergejõustikuliit neid võistlusi korraldama ei hakka, see oleks pigem kohalik teema – sealtkaudu peakski puudujäägi korvama. Siis ei saa keegi öelda, et raiskab päeva ära ja kütusekulu on suur."

Alaliidu juhatusse kuuluv mainekas võistluste korraldaja Lilliallik möönab probleemi. "Kalender on justkui tihe, aga tugevaid keskmisi võistlusi on vähe," lausub ta. "Kes tahab korralikult võistelda, peab leidma võimalusi Lätis, Leedus, Soomes või mujal."

Põhimure on endine: va krabiseva puudus

Kahjuks ei ole kõrgetasemeliste mõõduvõtmiste korraldamiseks piisavalt raha. Rohkem peaksid võistlusi toetama riik, omavalitsused ja alaliit. "Ometi pole me kaotanud lootust, et Kuldliiga käivitub uue hooga. Viimati oli täispikk hooaeg 2012. aastal," nendib Lilliallik.

Udrase sõnul oli Kuldliiga väga mugav variant. "Ei pidanud kuhugi ratsutama või sõitma, välismaale võistlema minek võib röövida isegi terve korraliku trenninädala. Kõik ju maksab samuti – eelmisel aastal käisin Soomes ühel võistlusel, siis pidin ka eraldi transporti ja majutust otsima."

Mõistlikku lahendust Udrase arvates ei leidugi. "2013. aastal üritati korraldada hüppajate seeriavõistlusi, mis oli hea ettevõtmine. Paraku polnud jälle võistlejaid. Seda ei tasu imestada – elu vajab elamist! Kui toetust ei saa, kaotab punnitamine mõtte. Minagi mõtlen viimasel ajal üha sagedamini sellele, et saaks ometi normaalselt elama hakata." 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee