16aastase rooliässa dilemma: kas teha "piimaload"? (14)

See teine detail on varsti muutumas. "Usun küll, et teen," naeris Kevin küsimuse peale, kas hakkab tegema "piimakaid" ehk alaealise juhilube, millega ta tohiks kellegi "kogenuma" valvsa pilgu all tänavalgi autot juhtida.

Vaevalt et, mõnel täisealisel juhil driftivirtuoosile tegelikult midagi suurt õpetada oleks, sest Pesur on vaatamata oma noorele eale autodega seotud olnud juba enam kui kümnendi. "Juba viieaastaselt istusin autorooli – natuke tõsteti, natukene ise ronisin, sest huvi ala vastu oli väga suur," meenutab ta.

12aastaselt alustas Kevin tööd oma sõbra Rait Lemberi mehhaanikuna, 2013 sügisel hakkas aga täieõiguslikuks piloodiks. "Olin oma tiimikaaslase autoga ühe võistluse kaasa sõitnud ja jäin paljudele silma. Ja siis sõbrad tegidki mulle kingituse – V8mootoriga driftiauto. Seda emotsiooni on raske sõnadesse panna, kui õnnelik ma oma autot saades olin."

Auto ümberehitamine maksab 3000 eurot

Mullune esimene täispikk hooaeg kulmineerus Kevinile pro-street klassi Eesti meistritiitliga. Sarnaselt algas ka tänavune aasta, kui nädalavahetusel Rocca Al Mares peetud "Suurhalli driftil" Pesurile vastast ei leidunud. Eesti on noormehele vaikselt väikeseks jäämas ja sihid on tal suured: "Praegu on plaanis ehk järgmisel aastal sõita juba Euroopa meistrivõistlustel ja kui seal hästi läheb, siis edasistel hooaegadel mõelda maailmatasemele."

Selleks peab Kevin astuma sammu kõrgemale ka auto poolest ja liituma pro-klassiga. Noorpiloot selgitab vahet: "Praegu sõidan ma vabalthingava V8’ga, aga pro-klassiks tuleks masinasse panna turbomootor. Praegu on asi ressursside taga – arvan, et 3000 euroga saaks teha auto pro-tasemele vastavaks."

Mõistagi soovib Kevin jätkata masinaga, mille head sõbrad talle kunagi karjääri edendamiseks kinkisid. Aga kui palju on tegu sellesama sõidukiga? "Kere ja bensiinipaak on samad, kõik muu on välja vahetatud," naerab noormees, et driftimine kulutab autot kõvasti.

Rehve kulub ohtrasti

Driftispordi üks suurimaid võlusid on vaatemängulisus – külg ees mööda rada kihutavad autod jätavad enda järele uhke rehvitossupilve. See aga tähendab, et kummi kulub pilootidel kõvasti.

"Esirehve vahetame ehk kord hooaja jooksul, aga tagumisi… Sellele võistlusele võtsin ma kaasa 16 tutikat rehvi ja kõik on otsas," võttis Kevin Pesur kokku kaks päeva kestnud "Suurhalli drifti".

Rehvikulu on ka rahakulu – pro-street-tasemel võistlev Pesur kasutab pehme seguga tänavarehve, mille tükihinnaks on 40 eurot. "Aga pro-klassis sõidetakse poolslikkidega, mis maksavad 100 eurot tükk," rääkis ta, et ilma sponsorite abita oleks see väga kallis lõbu.