TEENITUD KARISTUS: dopingujooksjaid niipea võistlustel ei näe (1)

Täpselt nädal tagasi istus maha Eesti dopinguvastane distsiplinaarkomisjon – Margus Mugu, Rein Haljand, Marek Kaleta, Siim Schneider ja Toomas Tõnise – ning analüüsis kahe istungi käigus mõlema jooksja karistust eraldi. Kohal olid ka sportlased ise. "Ega keegi emotsiooni otseselt välja ei näidanud, kuid eks otsus ebameeldiv oli," tõdes komisjoni esimees Mugu.

IAAF võib edasi võidelda

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) esitas 9. veebruaril Nikolajevile dopingusüüdistuse sportlase 2013. aastal 16. aprillist 28. novembrini võetud seitsme võistlusvälise vereproovi ebanormaalsete näitude põhjal ja taotles talle nelja-aastast võistluskeeldu.

Kuigi Nikolajev end süüdi ei tunnistanud ning palkas enda kaitsmiseks ka Andus Veerpalu dopingusüüdistustest päästnud advokaadi Aivar Pilve, ei õnnestunud tal end puhtaks pesta. "Minu kolleeg tegi oma tööd, aga tal polnud väga palju tegutsemisruumi," selgitas ka ise advokaadina töötav Mugu.

Viimasel ajal üksi treeninud sportlasele määrati kaheaastane võistluskeeld, mitte nelja-aastane, nagu IAAF uue dopinguvastase koodeksi järgi nõudis, sest kolleegium pidas seda põhjendamatuks. "Mul on kahtlused, et IAAF võib selle otsuse edasi kaevata. Kui Nikolajevit testiti, siis kehtis reegel, et karistus on kaks aastat ning raskendavate asjaolude korral võib kaks aastat lisada. FIS (Rahvusvaheline Suusaliit – toim.) ju määras ka Veerpalule kolm aastat, kuigi toona oli raskendatud asjaolu väga nõrgalt motiveeritud ja mina seal mingit probleemi ei näinud," lisas Mugu.

Kuigi sportlasel on õigus 21 päeva jooksul otsus edasi kaevata, kuuluvad tühistamisele Nikolajevi kõik võistlustulemused alates 16. aprillist 2013, sealhulgas Frankfurdi maratonil joostud isiklik tippmark ning neli poodiumikohta Eesti meistrivõistlustelt. Võistluskeeld hakkas kehtima 3. maist 2015.

Vedehinit ei päästnud miski

Vedehini positiivne dopinguproov tuli avalikuks 25. märtsil, kui teatati, et temalt 5. veebruaril Keenias võetud võistlusvälisest uriiniproovist leiti keelatud aine trimetasidiini jälgi, mis sisaldub südamerohus Preductalis, mida sportlane oli väidetavalt võtnud 2009. aastast saadik. Seejuures võiski ainet varem väljaspool võistlustegevust vabalt kasutada, kuid käesoleva aasta jaanuarist on ravim keelatud kogu aeg ehk seda ei oleks tohtinud tarvitada ka treeningute ajal.

Manipuleerimist polnud?

Kuigi 2014. aastal teenis sama ainega patustanud jalgrattur Peeter Pruus kümnekuise võistluskeelu, sai Vedehin uute reeglite järgi suisa nelja-aastase karistuse. "Vedehinil oli positiivne A-proov, ta ise loobus B-proovist ning tema seletus, et ta ei teadnud, et ravim on sellest aastast keelatud – see vabandus ei vii kuskile! Sportlaste esimene kohustus on teada, mida ta tarvitab," selgitas Mugu. Eesti Antidopingu juht Kristel Berendsen lisas, et Pruusi päästis ka tõik, et tollal võis ravimit võistlusväliselt kasutada ning aine oli jäänud organismi liiga kauaks.

Kuigi IAAF süüdistas Vedehinit ka dopingukontrolli mistahes osaga manipuleerimises, puudus kolleegiumi hinnangul vajadus võtta seisukoht, kuna see ei takistanud proovi õiget käitlemist ega dopingu kasutamise tuvastamist ning karistus jääks igal juhul nelja-aastaseks.

Võimatu pole aga, et Vedehin võib kunagi võistlussporti naasta. Nii lootis vähemalt tema endine treeningkaaslane Tiidrek Nurme juhtumist kuuldes. "Kui jooksmine talle ikka meeldib ja karistus liiga pikk pole, võime teda ehk kunagi tagasi jooksurajal näha. Palju sõltub tema enda motiveeritusest," kinnitas Nurme toona.