Drift’imine — iluuisutamine kummitossus

Mootorisporti on maru lihtne jälgida: kihutagu Ott Tänak kiiruskatsel või Kimi Räikkönen ringrajal, võitja on ikka kõige kiiremini trassi läbinud sõitja. Ometi ei ole parima määramine kõigil mootorialadel nõnda lihtne – külg ees kihutavad drift’ijad on pigem iluuisutajad, kes peavad jää asemel asfaldil oma poognad maha joonistama ja lootma, et jätsid kohtunikele hea mulje.

Ja sarnaselt uisutamisega saab iga pealtvaataja aru, milline on hea ja kehva sõidu vahe. Ent heal ja väga heal kummisuitsetamisel teeb vahet vaid ekspert. Õhtuleht palus abi 2011 ja 2013. aastal vingeimas pro-klassis Eesti meistriks tulnud, ent nüüd oma võistlusauto Norra driftijatele müünud ja kohtunikuna tegutsevalt Taavi Toomaralt.

"Nagu iluvõimlemine," võtab ta selgitamise aluseks teise spordiala. Sisuliselt hinnatakse driftis kolme detaili – kiirus, nurk, mille all auto libiseb, ja trajektoor. Iga elemendi eest võib sõitja maksimaalselt saada 30 punkti. "Ja iga eksimuse või korrigeerimise eest lahutad punkte maha," ütleb Toomara.

Kurvi kiirusel 85 km/h

Võtame näiteks möödunud nädalavahetusel Tallinnas toimunud "Suurhalli drifti", kus Taavi ülesandeks oli kvalifikatsioonis jälgida sõitjate kiirust. "Sisenemisindeksiks oli 85 kilomeetrit tunnis. Kui selle kiiruseni jõuad, on sul maksimumpunktid veel käes. Ebavajalik gaasiga mängimine, rajalõikudes, millest me eelnevalt sõitjate koosolekul rääkinud oleme, annab kohe miinuspunkte. Näiteks jalapiduri (drift’ides kasutatakse harilikult vaid käsipidurit — toim) puutumine annab kohe — 10 punkti," selgitab kahekordne Eesti meister, kuidas ta piloote hindas.

Teiseks, nurk. Drift’ispordis peab auto pidevalt liikuma külg ees ja kohtunikud jälgivad, kui risti rajaga sõitja auto saab. Veel on tähtsad suunavahetused. "Ühelt küljelt teisele viskamine ei tohi olla vaevaline ja nurgeline, vaid sõitja peab seda tegema järsult ja sujuvalt. Kui kurvis näiteks esiratas võbeleb, siis järelikult sõitja korrigeerib alles sõiduliini ja kaotab kohe punkte," räägib Toomara.

Ja kolmandana jälgitakse kumme põletava piloodi sõidutrajektoori – Suurhalli rajal oli maha märgitud neli kindlat punkti, millest auto pidi kas nina või sabaga mööduma. Lähedalt! "Kui õrnalt puutud, on ideaalne, aga pool meetrit eemal ja jääd juba punktidest ilma," räägib Taavi.

Et aga 90 on kole maksimumpunktide arv, on kohtunikel ka 10 lisasilma anda šõu eest. Toomara sõnul on see kõige subjektiivsem kategooria, kus vaadatakse "kui palju on rehvisuitsu, mis värvi see suits on, kuidas rahvale meeldis, mida sõitja erilist tegi."

Otsustavad duellid

Iga sõitja saab kaks kvalifikatsioonikatset ja arvesse läheb neist parim. Parimad selgitatakse välja aga mees mehe vastu duellides ehk eliminaatorsõitudes – eesolev auto peab tegema sarnase esituse kvalifikatsiooniga, jälitajal tuleb kopeerida esimese sõitu. Ja taas, võimalikult lähedalt – mida väiksem on autode vahe, seda kõrgemad punktid tagaajale tulevad. Harvad pole pisikesed kontaktid, kus kohtunikud peavad otsustama, kas süüdi oli pidurdav eesolija või liiga agressiivne jälitaja.

Esmalt on üks piloot esisõitja, siis teine ja kahe sõidu peale määravad kohtunikud edasipääseja. Eliminaatoreid peetakse niikaua, kuni lõpuks on järel vaid üks, see kõige parem drift’ija.