Serviti ja Kehra maalisid finaalist vapustava käsipalli-šedöövri (1)

Sporti tehaksegi emotsioonide nimel. Medalid ja raha võivad kaduda ja/või kuluda, aga mälestused jäävad sportlasega alatiseks ning muudavad edasise elu nii vahvamaks kui ka hõlpsamaks, sest areenil kogetud ülim võit (või kaotus) teeb inimese tugevamaks.

2015. aasta Eesti käsipalli meistrivõistluste finaalseeria jääb osalejatele kahtlemata pikaks ajaks meelde. Esmalt Serviti 1:0 ja siis Kehra 2:1 ees, lõpuks Serviti 3:2 peal. Seeria iga episood oli šedööver, eilne viies kohtumine ehe van Gogh, mille kõlbab igasuguse häbitundeta üles riputada ükskõik millisesse maailma käsipalligaleriisse.

Momente, mis tundusid nende toimumise hetkel olevat murrangulised, kogunes eilse 70 mänguminuti (normaalaeg 2x30 + lisaaeg 2x5 minutit) jooksul tõrretäie jagu. Määravaks sai Serviti sitkus suures kaotusseisus tegutsedes.

"Kuigi vahe oli viis väravat, siis me ei loobunud, vaid üritasime edasi. Ja võitsime ära kah! Emotsiooni pealt, puhtalt! Mängu ajal ei saa mõelda, mis nüüd juhtub, kui kaotan. Tuleb enda mängu edasi mängida," lausus Serviti kogenud paremäär Kristjan Muuga.

Punane kaart tõi mängu murrangu

Serviti jäi teise poolaja alguses 12:17 kaotusseisu, ent siis teenis Kehra võtmemängija Marko

Slastinovski kolmanda kaheminutilise eemaldamise, millega kaasneb käsipallis punane kaart. Serviti tegi 9:2 vahespurdi ja asus 21:19 juhtima, ent leidis end lõpuminutitel taas tagaajaja rollist.

Kaks minutit enne lõppu jäi arvulisse vähemusse Serviti ja Kehra läks 27:26 juhtima. Ometi jõudis Põlva pool minutit enne lõppu viigini. Kehrale jäi aga viimane rünnak. Peatreener Jüri Lepp võttis mõtlemisaja, aga seal paika pandud plaan lörtsiti ära. "Arvan, et Kehra kinkis seal mängu meile ära," märkis Muuga.

Lepp jäi vastasmängijaga nõusse. "Mäng läks ära kahes kohas – Slastinovski punane kaart ja normaalaja lõpu arvuline ülekaal, mille lahendasime valesti. Leppisime kokku, aga lahendasime valesti. Lisaajal olid Slastinovski puudumise tõttu meie jõuvarud väiksemad ning väravavaht väsis päris ära."

Naum: kohtunikud võtsid meilt tiitli

Kui Kehra juhendaja oli kohtunike peale natuke kuri – Lepale ei meeldinud lisaajal Serviti kasuks määratud karistusvise – siis puuri-vaht Mikola Naum tulivihane: "Meilt võeti ära võit, mida väärisime. Me ei saa võidelda nii vastase kui ka kohtunikega. Kahju, et nii läks. Andsime endast maksimumi. Poisid võitlesid, kõik võitlesid, meie taha see ei jäänud. Aga kui antakse otsused, pärast vabandatakse ja meie kaotame, siis mul sellest vabandusest kasu ei ole."

Serviti leer nautis samal ajal võitu. Kõige suuremad sülelused pälvisid leegionärid Andrei

Ternovõi ja Pavel Turajev. Finaalseeria neljas esimeses mängus heitlikult tegutsenud kahurid paukusid eile võimsalt. Mõlema mehe arvele kanti kaheksa väravat.

"Teise poolaja alguses hakkas Ternovõi meid kaotusseisust välja tooma ja selle emotsiooni pealt võit tuligi. Emotsiooni pealt!" rõkkas 20aastane Raiko Rudissaar, kelle esimene hooaega Serviti põhimeeskonnas lõppes kohe meistritiitliga.

Üheksa aasta jooksul kuuenda meistritiitli võitnud Serviti juhendaja Kalmer Musting rõhutas, et võidu tõid usk ja tahtmine. "Isegi esimesel poolajal, kui kuskilt päikesekiirt ei paistnud, siis rahustasin mehi, et mängu on veel palju ees ja katsume Kehrat mitte eest ära lasta. Kui jõuame viimase 10 minutini sabas püsida, siis on kõik võimalik. Jõudsime ja oligi võimalik! Usk oli meestel suur!"

Tänavuse šedöövri aasta pärast kordamine on Eesti klubikäsipallile suur väljakutse, ent nii Servitis kui ka Kehras peituv korralik potentsiaal annab põhjust uuele hooajale innukalt otsa vaadata.