Teekonnal NBA finaali: kes olid teise ringi suurimad võitjad? Astu poodiumile, Josh Smith! Oot, kes?

Suudeti ju NBA play-off'ide esimeses ringis alistada eelmine NBA tšempion San Antonio Spurs seitsmes mängus, olles taga mängudega 2:3. Chris Paul suutis tõestada, et ta on võimeline sopsama sisse eepilisi viskeid. Kaasliider Blake Griffin oli play-off'ide väärtuslikuima mängija konkurentsis.

Põhihooajal napilt teise asetuse võitnud Houston Rocketsi vastu olid nad sisimas soosikud, kuigi koduväljakueelis oli rakettidel. Spursi skalbi võtmine oli vaimne märk, et Clippers on valmis võtma järgmist sammu. Sammu, mida nad polnud senini enda frantsiisi 45-aastase ajaloo jooksul võtnud.

Kõik ülejäänud 7 tiimi - Atlanta Hawks, Washington Wizards, Cleveland Cavaliers, Golden State Warriors, Houston Rockets, Chicago Bulls ja isegi "nooremapoolsem" Memphis Grizzlies - olid varasema nime all konverentsifinaali maitsnud.

Märgid olid igati soodsad. Rocketsi kaitse oli kohati kaootiline, kaks algviisiklast Patrick Beverley ja Donatas Motiejunas olid vigastustega eemaldatud, Griffin oli vaat et elu parimas vormis. Kui seeria oli seisul 3:1, Clippersi kasuks, olid vaid paadunud Rocketsi fännid uskumusel, et ime siit ikkagi sünnib. Viimati tuli 3:1 seisust tagasi Steve Nashi juhitud Phoenix Suns, ligi dekaad tagasi.

Ja ometi - Rockets seda tegi. Neid võib pidada ka teise ringi suurimaks võitjaks, iga minuteid teeninud mehe roll oli märgatav. Üks 2.06 pikk ääremängija säras aga üle teiste.

Härrad ja üksikud daamid, ma esitlen teile "vähki", "lootusetut telliskivipanijat", "langusel endist staari" ja Dwight Howardi üht paremat sõpra - Josh Smithi.

Smith pani kriitikute suud lukku, ajutiselt

Josh "Smoove" Smith on aastaid esitlenud atleetlikke võimeid ja pallikäsitlemisoskuseid, mis on teinud temast statistikute lemmikobjekti. Ta on näiteks noorim mängija, kes on blokeerinud vähemalt 10 viset ühes NBA mängus - 19-aastasena.

Enda 11 aastat väldanud karjääri jooksul on ta tõestanud end osava söötjana pukist, tugeva korvialuse võitlejana, targa vaheltlõikajana. Ta tekitab pidevalt ebavõrdseid vahetusi, osates mängida mõlemat äärepositsiooni. Ainult üks probleem on alati püsinud rambivalguses - Smith on kiindunud enda viskesse.

See muutus väsitavaks ajapikku Atlanta Hawksi fännidele, hiljem ka Detroit Pistonsi treeneritele, kes lootsid, et Smith aitab nende tiimil Idakonverentsis tõusta. Detsembris tegigi Pistonsi peatreener ja korvpallialaste otsuste juht Stan Van Gundy/Ron Jeremy otsuse, et Smith peab lahkuma, olgugi, et klubi võlgneb talle kontrahtist lähtuvate reeglite tõttu 26 (!) miljonit dollarit 2020. aastani.

Lühikest aega näis, et otsus oli õigustatud - Pistons hakkas ilma Smithita triivima, ta paari lisamiljoni (see tuleb Detroidi makstavale palgale juurde) eest endale napsanud Rockets oli aga väikeses mõõnaperioodis. Smith taandati koguni teise viisikusse (ta enda soovil), kus ta tundis end mugavamalt.

Pistons kaotas seejärel mängujuhi Brandon Jenningsi ja korraks paistnud Detroidi päikese kohale tulid uued rünkpilved. Houston Rockets vastupidi hõõrus käsi kokku - Smithist kujunes kiiresti kriitiline lüli Terrence Jonesi puudumisel ja esimest korda lubati Smithil visata nii palju kolmeseid kui ta soovib. Tingimusel, et ta harjutab iga päev nende kallal tund-kaks ja viskab peamiselt siis, kui ta on peaaegu täiesti vaba.

Nüüd on Jones tagasi ja Motiejunas väljas, kuid Smithi empaatiaside klubi staarmängija Dwight Howardiga (ulatub aastate taha, mil duo mängis ühes noortevõistkonnas) on osutunud väärtuseks, mis on viinud Rocketsi Lääne finaali pärast aastaid kestnud paigalseisu ja ebaõnnestunud projekti Tracy McGrady ning Yao Mingiga.

Muide, Howardi pikk telefonikõne Smithile oligi lõplikuks argumendiks, miks Smith otsustas ikkagi Houstoni kasuks, kuigi pakkumisi oli mitmest tiimist: "Ma ütlesin talle, et me võitsime alati koos. Me võitsime peaaegu iga noorteturniiri, meil oli tugev keemia ja omavaheline klapp. Miks mitte võita koos ka suurel laval?".

Tuleb ka ära märkida, et Rockets jahtis Smithi juba 2013. aastal mil meelitati Howard Texasesse. Detroidi peamänedžer Joe Dumars pakkus tol korral liiga palju raha ja see plaan jäi teostamata.

Clippersi poolehoidjad ei taha seda tunnistada, aga seeria muutus Josh Smithi algkoosseisu taasennistamisega. Howard ja Smith julgesid korduvalt vahetada enda positsioone nii, et Howard jäi kaitsma Griffinit ja mõne sentimeetri võrra lühem Smith Jordanit. See risk õigustas end - Jordanile ei antud palli tihti ja Griffin oli hädas Howardi pikkade kätega.

Seeria kuuendas mängus oli taktika korraks kokkuvarisemise piiril, aga play-off'ide kogenuim hunt ehk Rocketsi peatreener Kevin McHale nägi lahendust - läbi haiguse kahvatult võidelnud meeskonna A ja H(abe) ehk James Harden võeti pingile, Howardile ja Smithile loeti sõnad peale: kaitske elu eest. Koos Trevor Ariza ja Corey Breweri abiga tehti 49-18 spurt viimase 15 minuti jooksul, Smith hiilgas blokkide ja kolmestega. Internetis tehti heatahtlikult nalja, et Smith ongi kolmas "Splash Brother", vähemalt enda arvates.

Otsustavas seitsmendas mängus oli jällegi Smith aktsioonis, tulistades ebaharilikult täpselt kolmeseid (ta play-off'ide keskmine kõigub 37% juures, mis on tõhusam kui NBA parimaks snaipriks peetaval Kyle Korveril) ning meenutades paari seigaga enda universaalsuse filigraansust. Kurikaelast oli muundunud päästeingel, Houstoni jaoks.

Ma ei tea, kas Smoove'il on varutud püssirohtu ka Lääne finaali jaoks, kus vastaseks on Draymond Green - kaitseäss, kes ei jää võlgu kolmestega. Tõden ja väidan siiski üht: ilma Josh Smithita ei oleks Houston täna kindlasti konverentsi finaalis. Tuhkatriinulugu, Texase marinaadis.

Sünnipäevalaps, küll oled virk ja kraps

Pablo Prigioni sai 38-aastaseks eile. Vanus on aga kõigest number.

Sünnipäevalaps Prigioni demonstreeris perfektselt, miks kogemused ja sügav pink on määravaks x-faktoriks kuumadel momentidel. Ta vaheltlõiked Clippersi platsipoole otsajoone juures andsid vaimse motivatsioonisüsti, ta habras keha sõelus katete vahelt läbi, et kaitses anda oma panus.

22 minutiga olid just Prigioni 4 punkti, 4 lauda ja 3 vaheltlõiget need, mis jäid meelde. Viimane piisk karikasse oli ründelaud, mille Prigioni napsas ära pikkade koljatite vahelt, et sööta see kolmese taha, kus Ariza oli ootel. Võrk sahises, Houston juubeldas. Prigioni jooksis kohusetundlikult natuke tagasi, kaitseseisundisse.

Märgin siinkohal ära ka teised New York Knicki mängijad, kes on konverentsi finaalis pärast masendavat hooaja algust Suures Õunas: Cleveland Cavaliersi Iman Shumpert ja J.R. Smith. Legendaarne Phil Jackson vahetas viimased kaks ära ühe 8. klassi õpilase vastu. Varastan tabava pilke Twitterist: loodan, et too poiss sööb hoolsalt juurvilju ja joob piima.

Kuldse osariigi sõdalased marsivad tiitli suunas

Võitjaks võib pidada ka NBA tiitlit suursoosikut Golden State Warriorsi, kes tõestas lõpuks veenvalt ära, et ei kimbuta neid vastaste kollid pukis ega üliintensiivne perimeetrikaitse. Vasturohi leitakse igal moel ja kolmesed sajavad lihapallide kombel taevast alla nagu Disney muinasjutumaailmas.

Meeskonna omavaheline läbisaamine on jätkuvalt seitsmendas taevas. Draymond Green ja MVP Stephen Curry viskavad nalja pressikonverentsidel ning kiidavad rollimängijaid, keda mainitakse artiklites vähem. Greeni sõnul on hoopis Festus Ezeli peidetud koostisosa, kes andis ülejäänud sõdalastele rohkem hingeõhku Memphis Grizzliesi kaitse vastu. Green selgitab Ezeli mõju järgnevas klipis:

Ezeli kõrval oleks patt mainimata jätta ääred Andre Iguodala ja Harrison Barnes. Iguodala ei ole lasknud end kõigutada kaitse nõrgast tähelepanust talle ja karistas kahtlejaid Memphis-Golden State seeria kuuendas mängus, hoopides sisse mitu lihtsat viset, et teha avaldus: ma ei ole f.cking Tony Allen. Austage mind.

Barnesil oli seeria edenedes teine ülesanne: kaitsta hiiglasliku kehaga Zach Randolphit, koos Boguti ja Greeniga. Kiitsakam Barnes ei peljanud sinikaid ja peidetud hoope rinna pihta, tulles edukalt toime ja kinkides Warriorsile intrigeeriva lisakäigu.

Suurim võit võis olla Rocketsi võit Clippersi üle. Warriors suutis tänavusel hooajal omavahelistes matšides alistada Rocketsi üldsaldoga 4-0, Clippersiga jäädi rohkem jänni. Kahtlemata on vara Rocketsi võimalusi ja entusiasmi jahutada, aga James Harden ja Dwight Howard peavad ületama natuke iseennastki, et Houston suudaks play-off'is tugevamat vastupanu osutada.

Golden State'i kaitse on habemepidav, rünne tempokas-sujuv-dünaamiline. Tsitaat "Houston, we got a problem" omandab sportliku konteksti. Põnevuse huvides loodan, et ei kordu 1986. aasta ja Challengeri katastroofi ümberjutustus korvpalliplatsil.

Atlanta pessimistlikud fännid, magage nüüd rahulikumalt

Rahu, ainult rahu. Ei ole Hawks seni kokku varisenud nagu Atlanta tippmeeskondadel tavaks on, ei ole ka põhjust, miks kullid peaks Idakonverentsi finaalis järsku alla andma.

Nad on PÄRISELT tiitlinõudlejad. Kuigi vastas on NBA mitmekordne väärtuslikuim mängija, kahekordne olümpiavõitja ja NBA-tšempion LeBron James, on ta siiski ainult üks mees. Jah, ma tean, et nii sisendasid endale ka Chicago Bullsi fännid, kuid nad pidid elama Tom Thibodeau zombistunud ründeplaanidega ja Joakim Noahi araablasest kaksikvenna Ic H'Bin N'icht Noahiga, kes oli algusest peale viitsütikpomm.

Teil on isegi poolmasohhistlikul kombel vedanud, Atlanta poolehoidjad. Thabo Sefolosha on väike kaotus Kevin Love'i kõrval ja NBA alahinnatuimal tsentril-äärel Al Horfordil on katki ainult väike sõrm. Paul Millsapi õlg ja Jeff Teague'i hüppeliigesed on hellad, tean, ja Kyle Korveri visketabavus kaugelt on hetkel sama meeldiv kui Brandon Routh Supermehena, aga vaadakem helgemaid külgi ja fakte.

Austraalia metsjeesus Matthew Dellavedova ei tohiks enam kunagi plahvatada 18 punktini, seni kuni teda katab Saksamaa über-enesekindel suurlootus Dennis Schröder. Maheda keskpositsiooni viske ja suurepäraste tehniliste oskustega Horford teeb Timofei Mozgovist oma lita, kõigi eelduste kohaselt. DeMarre Carroll on enam-vähem terve ja tahab teenida uusi miljoneid lisaks.

P.S. Carrollil ei pruugi avaneda MITTE KUNAGI paremat võimalust kinnistada enda hüüdnimi "Prügimäe Koer" iga korvpallifänni püsimällu. Ta kasutab selle ära, küll näete.

Te alistasite Wizardsi, kes oli paremuselt kolmas tiim Idakonverentsis, täitsa ausalt. Paul Pierce ei saa enam karjuda lõpuviskega "Seeriavõit", valelik tõde on vaigistatud. Teil on koduväljakueelis ja too organist kütab Ida finaalis Atlanta tuimemadki pealtvaatajad üles. TÄISSAALID tekivad Atlantas.

Seega, lõpetage muretsemine. Parafraseerides Paul Millsapi Hawks-Wizardsi esimese kaotatud mängu pressikonverentsilt ("Internally we won the game" - "Sisemiselt me võitsime mängu"): sisemiselt olete te juba ajalugu teinud. Algatage nüüd Kuninga vastu mäss.