Kas vollekoondis on valmis? Peatreener Cretu: peame olema!

Tähtsamad olid just võõrsil Hollandiga peetud duellid, kus saadi esmalt kaks veenvat võitu ja siis nõrgendatud koosseisuga ka üks kaotus. On ju tulpidemaa pojad meiega samas seisus – EMile pääsemiseks tuleb neil kahes mängus alistada Hispaania. Alles tunamullu olime Hollandile kaks mängu kaotanud.

Selle nädala algul tutvuti Šveitsi tampides Tondiraba halli võlu ja valuga. Mängu sisuliselt polnud – eestlaste ülekaal oli mäekõrgune ja seetõttu puudus matšidest ka intriig. Et meie koondise mootor ei töötanud täistuuridel, on raske mängudest põhjapanevaid järeldusi teha. Seega nimetame järgnevaid märkusi pigem tähelepanekuteks.

Algul ei saa vedama

25:17 esimese geimi võitu ei saa üldiselt ju pahaks tulemuseks pidada, aga esmaspäeval platsil käinud Šveitsi koondise vastu olid 17 silmagi liiga palju antud, rääkimata siis kaotatud kolmandast geimist.

Eilseks olid külalised reisiväsimusest üle saanud ja rahmeldasid kaitses mehe eest palle üles. Nõnda võitis Eesti avageimi vaid 25:21. Tegu on tüüpilise maarjamaalase probleemiga – algul ei saa vedama. Loodetavasti on parim rohi adrenaliin. Kui pühapäeval Rootsi vastu pall mängu pannakse, on pinge õhus ja see peaks mängijaid motiveerima kohe esimestest punktidest kõike välja pigistama. Seega – mida rohkem publikut, seda kasulikum meie meeste mängule.

Võrkpalli ei saa võrrelda ei käsi-, korv-, ega jalgpalliga, sest kuskil mujal pole meeskonnas nõnda keskset pallurit kui sidemängija, kelle käest algab sisuliselt iga punkti toonud rünnak. Euroopa risti-põiki läbi käinud veel viimaseid nädalaid 34aastane Kert Toobal on vollekoondise kogenuim pallur. Mehe oskust mängu laiali jaotada oli eriline lust vaadata just esimeses mängus Šveitsiga, kus teise geimi 25:13 võit oli rohkem tema kui ründajate osavuse näitaja.

Palju määrab Toobali mängus aga hoopis tagaliinimängijate osavus. Rootsi tuleb pühapäeval serviga pommitama ja kui pallingud kenasti sidemängijale toimetatakse, ei tohiks kodusaalis võidu võtmine suur probleem olla. Kui aga mitte enam esimeses sportlasnooruses sidemängija peab tõstete tegemiseks palju jooksma, tuleb tal sügavale kogemustereservi sukelduda.

Vigastused ehk ei maksa

Eilse mängu jättis vigastuse ravimiseks vahele Eesti mullune parim võrkpallur Ardo Kreek. Lisaks on hädade tõttu hetkel ainus terve diagonaalründaja Oliver Venno,

eile proovis seda ametit korraks nurgamängija Martti Juhkami.

Tulemus polnud särav, ent Kert Toobali asemel juhendas parajasti vägesid vend Andres. "Atsiga pole viimasel ajal nii palju mänginud. Kerdiga on klapp kindlasti parem," tõdes Juhkami, et vajadusel saab ta positsioonil hakkama.

Eeldatavasti ei ole ühegi põhimehe vigastuse tõttu vaja ideaalrivistusse muudatusi teha. Kui aga, ptüi-ptüi-ptüi, peaks kehvasti minema, on Eesti koondisel piisavalt pikk pink, et auk suuremate kadudeta lappida. Kui aga hädad peaks kimbutama rohkemaid mängijaid ja pühapäeval tuleb koosseisuga palju mängida, jõuame tagasi esimese märkuse juurde – uued mehed ei pruugi kohe vedama saada.

* * *

Täna on mängijatel puhkepäev ja treenerid teevad usinasti luuretööd. Cretu sõnul on järgnevate päevade eesmärk anda mängijatele aega taastuda ja hoida neid trennides veidi tagasi, et tippvorm jõuaks kätte pühapäeval kell 16.