Publikunumbri-teemaline kisma algas Ratas vs Pohlak duellist ETV otse-eetris (11)

Esmaspäeva õhtul kirjutas jalgpalliliidu (EJL) president Aivar Pohlak portaalis soccernet.ee: "Käisime Tartus Rocki ja Kalev/Cramo teisel finaalseeria mängul, mille ametlik publikunumber oli 2000 inimest ja jalgpalli liigamängudega sarnast tehnikat ja metoodikat kasutades saime tegelikuks publikunumbriks 1145."

Õhtulehe palve peale väidet andmetega kinnitada edastas jalgpalliliit meile materjali, mis kinnitas ammendavalt jutu õigsust: Tartu korvpallipublik oli protokollis tegelikust ca 66% suuremaks paisutatud.

Korvpalliliit: süüdi on statistikaprogramm

Korvpallileer ammendavatele argumentidele vastu ei vaielnud. Tartu Rock tõdes, et saal mahutab kõige paremal juhul 1700 pealtvaataja kanti ning viitas, et numbri 2000 (aga ka esimese finaalmängu numbri 2200, mis mõlemad mahutavast arvestades välistatud) kirjutas protokolli lauasekretär.

Sügiseks loodetakse juurutada täpsem süsteem. "Järgmise hooaja protokolli numbrid peaksid juba üsna reaalselt andma kätte meie mängudel käiva publiku suurusjärgu ja eksimus peaks jääma ca 100 inimese piiresse," ütles klubi turundusjuht Ivo Hunt.

Korvpalliliit (EKL) selgitas, et kasutatav statistikaprogramm nõuab publikuarvu sisestamist juba 20 minutit enne mängu algust. "3-4 tööpäeva jooksul tavaliselt vaatab EKL numbrid üle ning vajadusel korrigeerib. Lauastatistiku sisestatud hinnangutes pole senimaani olnud EKLil põhjust kriitiliselt suhtuda, kuid EKL tänab tähelepanu eest ning on selgelt huvitatud adekvaatsete numbrite avaldamisest," ütles EKL.

Õhtulehe küsimusele "Kui usaldusväärseks saab Tartu juhtumi valguses pidada publikuarve, mida korvpalliliit on avalikkusele vahendanud?" jättis korvpalliliit otsese vastuse andmata.

Samuti on selge, et suuremaks luuletatud publikuarv kahes esimeses finaalmatšis pole anomaalia. Esmaspäevase Tallinnas toimunud kolmanda finaalmatši publikuarvuks märgiti protokollis 4250, mis eeldanuks Rocca al Mare halli 79% täituvust, millest ei olnud mängu kohapeal jälginud Õhtulehe reporterite kinnitusel juttugi.

Konflikt algas duellist Ratas vs Pohlak

Miks aga EJL Tartus korvpallipublikut üle lugema hakkas? Vastasseisu allikaks on Pohlaku sõnul veebruari alguse ETV spordisaade "Suurmeistrid". "Saateks valmistudes - saime aru, et faktidest kavatsetakse tulla välja just nimelt publikunumbritega -, arvutasime korvpalliliidu kodulehel olnud andmete põhjal välja erinevad võimalikud keskmised ja käisime isegi korvpalli liigamängudel publikut lugemas ja võrdlesime saadud numbreid ametlikega.

Saates välja toodud korvpalli keskmised publikunumbrid (korvpalliliidu president Jüri Ratase ütles seal, et põhiturniiril mänge külastas keskmiselt 685 pealtvaatajat – toim) erinesid isegi ametlikest avalikest andmetest ja pole raske arvata kuhu suunas, kusjuures saate toimetaja väitis minu küsimuse peale, et esitatud numbrid andis talle korvpalliliit," kirjutas Pohlak üleeile õhtul soccernet.ee-s avaldatud artiklis, mille (peamiseks) ajendiks oli Delfi ajakirjaniku Märt Roosna arvamusartikkel eelmise nädala Eesti jalgpalli karikavõistluste poolfinaali FC Flora – Nõmme Kalju publiku(arvu) kohta.

Nagu näha, kütab publikunumber kirgi. Miks see nii tähtis on? Spordis, eriti pallimängudes, on seda fikseeritud algusest peale. Juba 19. sajandi lõpu Inglismaa ajalehtede jalgpallireportaažides toodi alati ära ka matši jälginud publiku arv, sest see oli parim indikatsioon sündmuse olulisusest.

Eriti televisiooni- ja raadioeelsel ajastul, aga tegelikult ka praegu, sest võistluse kohapeale vaatama minemine nõuab inimeselt palju suuremat planeerimist (ja reeglina ka raha), kui ülekande jälgimine. Aeg on aga inimese kalleim vara ning iga spordivõistlus, millele seda kulutatakse, pakatab tänutundest ja uhkusest ning saab end sponsoritele argumendiga "meie tehtu läheb inimestele korda!" paremini müüa.

Vutiliit: täpsus võimaldab analüüsi

Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht selgitas, miks nad 2014. aasta meistriliiga hooaja esimese poole keskel töömahuka, ent täpse publiku fotodelt loendamise meetodi kasutusele võtsid.

"Võimalikult täpne publikunumber on tähtis esiteks elementaarse aususe tõttu – on loomulik, et oma fännidele, ajakirjandusele ja toetajatele anname adekvaatset infot. Teine väga oluline pool on analüüs – kulutame palju aega selle nimel, et tippklubidega koostöös kohalikku liigat ja klubisid arendada ning selle aluseks peab olema õige statistika, sest vastasel korral on tehtavad järeldused valed ja protsess mõttetu," ütles Uiboleht.