2018 järel ootab Euroopat 16 aastat MM-põuda (3)

Nimelt kirjutatakse reeglitesse sisse, et eelmist kahte MMi võõrustanud maailmajaod kandideerida ei saa ning kuna 2018 MM toimub Venemaal (Euroopa) ja 2022 mängitakse Kataris (Aasia), jäävad nende kahe maailmajao esindajad valikust välja. Kandideerida saavad seega Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika ja Okeaania riigid.

Aafrikast on tõsise kandidaadi leidmine keeruline. Rahaliselt oleks ilmselt ainsana suuteline 2010. aasta MMi võõrustaja valimisel Lõuna-Aafrika Vabariigile kaotanud Maroko, aga praegu pole nende huvist kuulda kippu ega kõppu. Et Austraalia liigitub jalgpallis Aasia alla, puudub Okeaanias riik, kes suudaks MMi korraldada (Uus-Meremaa on ääriveeri rääkinud, et äkki kunagi teeks koos Austraaliaga).

Mullu MMi võõrustanud Lõuna-Ameerika võib samuti nimekirjast maha tõmmata, sest jalgpallimaailmas on vaikimisi kokku lepitud, et kui MM tähistab 2030. aastal oma 100. sünnipäeva, peetakse see Uruguais, kus toimus 1930. aastal esimene MM.

Et pisike Uruguai üksinda MMi korraldamisega hakkama ei saa, tehakse seda ilmselt kahasse ­Argentiina või Tšiiliga (ühtlasi ­tähendaks säärase plaani teostumine, et pärast 2018 näeks ­Euroopas MMi kõige varem aastal 2034).

Seega jääb järele ainult Põhja-Ameerika, kus variantideks USA ja Mehhiko. Teoorias on kõlbulik ka Kanada, aga nende šansid oleksid hääletusel mikroskoopilised. Soosikuks on 1994. aasta MMi korraldanud USA, kes kaotas 2022 MMi Katarile häältega 8:14.

2026. aasta MMi korraldajat ei vali aga enam FIFA juhatus, vaid üks hääl on kõigil 209 FIFA liikmesriigil.