Kalmer Musting: käsipallitreeneri amet on väga kihvt, naudin seda täie rinnaga! (6)

Küsi ükskõik millise käsipalli kajastava Eesti spordiajakirjaniku käest, millised on kaks kõige sagedasemat kohta, kus Musting viibib, kui talle mõne artikli asjus helistada ning vastuses pole kahtlust: Mesikäpa hallis lastele trenni andmas või Serviti bussi roolis, et noortevõistkond Valka, Tapale, Viljandisse või Kehrasse järjekordsele võistlustele viia.

Eesti parima käsipallimeeskonna juhendamise kõrvalt treenib detsembris 50. juubelit tähistanud Musting kolme gruppi (B- ja C-klass ning 10aastased miniklassi poisid). Olukord, mis jalgpallis, korvpallis või võrkpallis mõeldamatu, on Eesti käsipallis tavaline, ent Mustingus trotsi ei tekita. Käsipallirahvas armastab halamise asemel tööd teha ja sellest rõõmu tunda.

Noorte treenimine kui hingepalsam

"Töö noortega on mulle väga hingelähedane. Isegi mitte niivõrd 16-17aastastega, kes hakkavad juunioriikka ja meesteklassi üle minema, vaid kõige kihvtim on uue grupi võtmine. Kui esimese ja teise klassi poisid trenni tulevad, tõstavad nad minul treenerina tohutult toonust. Nende juhendamine annab jõudu tööks täismeestega. Perioodidel, kui meestega kõige paremini ei lähe, on noortetöö hingepalsam.

Tõsi, eks ma ole noortegruppide arvuga piire ületanud. Praegu on mul neid kolm, mis tähendab, et mõnel päeval viibin kella kahest üheksani spordisaalis. Siis jõuab kohale, et olen natuke mõistlikkuse piire ületanud," tõdeb Musting.

Natuke hullust selle sõna heas mõttes tuleb treenerile aga pigem kasuks. Kõige tähtsam, et hing oleks 110% tehtava töö juures ja Mustingul see vaieldamatult nii on. Ta hingab ja sööb käsipalli – armastatud spordialal pole nüanssi, mille üle ei oleks Musting valmis paugupealt põhjalikku arutellu laskuma.

Käsipalli muudab Mustingu jaoks kõige vahvamaks sportmänguks mitmekülgsus, mida see sportlaselt nõuab. "Ei piisa näiteks ainult heast jalgade tööst, vaid terve keha peab väga hästi trimmitud olema. Lisaks muidugi kiirus, millega tänapäeval käsipalli mängitakse. Situatsioonide tohutult kiire muutumine teebki meie ala atraktiivseks."

Õpetaja-ametist kadus nauding

90ndatel asus Musting Servitis mängimise kõrvalt tööle kehalise kasvatuse õpetajana, kus rabas 15 aastat täiskohaga, siis natuke aega väikese koormusega, ent on aastast 2008 täiskohaga treener. Ning sellega väga rahul.

"Treeneritöö meeldib raudselt rohkem. Kehalise õpetaja amet 90ndatel polnud üldse paha, sest kehtisid normatiivid ja raudsed reeglid. Sain õpilast hinnata, temalt pingutamist nõuda ja tema arengut jälgida.

Hiljem asjad muutusid.

Meelelaad "hea, et liigume" ja vähenenud kehalise kasvatuse tundide arv võtsid isu seda tööd teha. Eks oma rolli mängis ka tõik, et Servitis kasvasid kutid suureks ja hakkasime meeskonnaga tööle," räägib Musting.

(Pool)professionaalset Serviti meeskonda juhendades need hädad enam hinge ei vaeva, sest töö kätkeb atleetide arendamist ja arengu jälgimist, mis treeneri jaoks vast kõige suurem ametinauding. "Kas ma 30aastaselt käsipallitreeneriametist unistasin? Jään vastuse võlgu. Aga tänase päeva seisuga muidugi – väga kihvt töö ja naudin seda täie rinnaga.

Põlvas muudab mu töö eriti toredaks meie linna suur ja pikk käsipallitraditsioon. Ei teagi, kas mujal oleksin üldse edu saavutanud? Väga hea kokkusattumus, et saan oma tööd teha enda

kodukandis. Samas on Põlva käsipallipärandi edasikandmine ka vastutus, mida hoolikalt silmas pean."

Imelisel kombel on Mustingul Serviti esindusmeeskonna ja kolme noortegrupi juhendamise kõrval mõni nädalavahetus kodumaistest käsipalliasjadest ka vaba. "Aga siis leian ma sageli üles mõne rahvusvahelise võistluse! Seda hindamatut kogemust on ju väga vaja nii poistele kui ka treenerile.

Tõsi, veebruaris või märtsis tunnen enamasti tõesti, et vajan puhkust.

Siis on kõigepealt vaja vaimselt end kontrollida – ei tohi väsimusemõtteid pähe lasta.

Samuti tuleb leida nipid, kuidas end füüsiliselt toonuses hoida. Talviti ma ujun ja suvisel ajal sõidan jalgrattaga.

Eesti meistrivõistluste neljas ja viies finaalmäng toimusid reedel ja pühapäeval. Mõlemal hommikul ja ka laupäeval tegin korraliku rattatiiru. Tavalisel päeval 30, paremal 40 kilomeetrit. Eks igaüks peab endale variandid leidma. Mind enam võimete teistega võrdlemine ehk veteranisport ei köida."

Serviti tulevikku puudutava kompuutri oma peas lülitas

Musting eelmisel, meistritiitli võitmisele järgnenud nädalal välja, aga nüüd kogub see juba tuure. Kuidas komplekteerida meeskond, kuidas planeerida ettevalmistus, millistel kontrollturniiridel osaleda? Kõik see vajab kohe-kohe klaarimist. "Amet kestab kogu aeg. Küll erinevate nurkade alt, aga kogu aeg."

Puhkuski on sageli käsipalliga seotud

Tõsi, käimasoleva nädala lõpus lubab Musting endale väikese puhkuse. Ent lugejale pole ilmselt üllatus, et see on üdini käsipalliga seotud – Musting sõidab Kölni, et jälgida kohapeal Meistrite liiga finaalturniiri.

"EMi, MMi ja olümpiat olen kohapeal vaadanud, aga too võistlus on veel nägemata. Mitmed kolleegid on käinud ja kiitnud. Ootan reisi huviga. Käsipall on mul ikka väga tugevalt veres. Igale tiitlivõistlusele ronida ei jõua, aga kui EM või MM toimub riikides, kus käsipalli populaarsus suur, võib kindel olla, et võistlust kohapeal vaadates saab võimsa emotsiooni."

Nagu näha, pole Mustingut võimalik käsipalli küljest mitte ühelgi hetkel eraldada. Temale endale see sobib ning Põlva ja Eesti käsipallile samuti.

Kalmer Musting

Sündinud: 11. detsember 1964.

Saavutused mängijana: Eesti meister 1998, 2000.

Saavutused treenerina: Eesti meister 2007, 2008, 2010, 2011, 2013, 2015. Balti liiga võitja 2008, 2010. Eesti rahvusmeeskonna peatreener 2008–2012.