Kaur Kivistik – jooksja, kes jahib Eesti vanimat rekordit (8)

Kolm suve tagasi vägevalt esile tõusnud ja EMil finaali pääsenud 3000 m takistusjooksja Kaur Kivistik on nüüd jõudnud elu parimasse vormi ning loodab lemmikalal alistada Eesti rekordi, mis on kõigi aegade edetabeli esimesel real püsinud peaaegu 44 aastat.

2012. aasta EMil serveeris Kivistik poolfinaalis ilusa üllatuse, püstitades isikliku rekordi 8.36,10, mis avas finaaliukse. Ent kahel järgmisel hooajal E­ndel Pärna õpilase tippmark ei paranenud, tunamullu jäi tema laeks 8.42,98 ja mullu 8.39,53.

Meenutame, et 2014. aasta veebruaris püstitas Kivistik 1500 m jooksus isikliku sise­rekordi 3.49,05. Kevadel hea hoog püsis: juuni keskel uuendas ta samal distantsil oma välitippmarki – 3.43,83.

Kuid siis algas vähikäik. "Sportlane ei ole robot, ta on ikka tavaline inimene," arutleb ­Kivistik. "Terve aasta ei saa väga heas vormis olla. Suvel olin nagu tühjaks pigistatud sidrun, millest polnud enam midagi välja pigistada."

1500 m jooksus sündis ilus üllatus

Kui Kivistik möödunud sügisel ettevalmistust alustas, lohutas ta end teadmisega, et tegelikult on seis parem, kui hooaja teise poole tulemused näitasid.

"Mu areng ei ole peatunud," lausub 24aastane kergejõustiklane. "Aga elus peab olema ka halbu päevi, siis tunned järgmisel korral hea päeva ära. Erinevalt eelmisest hooajast ma talveks ei valmistunud. Mul oli soov korralik põhi alla saada."

Detsembri keskpaigani treenis Kivistik Eestis, seejärel läks ta Portugali, kus timmis vormi jaanuari lõpuni. Veebruarikuised kontrollstardid näitasid, et ta liigub õigel teel. Märtsis jätkas ta harjutamist Ameerika Ühendriikides.

"USAs olid ideaalsed tingimused," pajatab Kivistik ligi kahe kuu pikkusest laagrist. "Valdavalt näitas termomeeter +15, aga seal tundus soojem kui Eestis sama temperatuuriga. Viimased kolm nädalat käisime all treenimas – elasime merepinnast 2100 meetri kõrgusel, aga harjutasime 800 meetrit madalamal. Staadion asus 40 minuti pikkuse autosõidu kaugusel."

USAs läbis Kivistik kuus ligi 450 kilomeetrit, tänavustel parimatel kuudel oli tema treeningu­maht 600 kilomeetrit. "Paar aastat tagasi sai rohkem kilomeetreid kogutud. Nüüd olen mõistnud, et tühjadest kilomeetritest pole kasu, tuleb hankida neid, mis arengule kaasa aitavad."

Hea töö vilju maitses Kivistik esmalt 9. mail, kui jooksis USAs 1500 m 3.44,69ga, viis päev hiljem püstitas ta 3000 m takistusjooksus isikliku rekordi 8.33,17 ja täitis ühtlasi EMi normi.

"1500 meetri aeg oli üllatuslikum, sest valmistusin rohkem takistusjooksuks," avaldab ­Kivistik. "Samas pakkus 1500 meetrit väga hea emotsiooni. See tulemus näitas, et kõik on täkkesse pandud! Siis oli selge, et võin takistusi joosta 8.30–8.35."

Universiaad suve põhivõistlus

Otsekohese inimesena tunnistab Kivistik, et trumpalal pigistas ta endast tolle päeva maksimumi välja. "Kaks viimast ringi olid rasked, pidin kannatama ja end sundima. Aga kindlasti pole see tänavuse hooaja lõplik tulemus."

Kivistik tahab alistada 1971. aastast Ilmar Ruusile kuuluva Eesti rekordi 8.29,6. "Eks ­varsti ole näha, mida suvi toob. Eesti meistritiitli nimel ma sporti ei tee," räägib visa jooksumees.

Tema treener Pärn lisab: "Olen alati Kaurile öelnud, et üheksa minuti pärast me ­hommikul ei ärka! Praegu tundub Eesti rekord reaalne eesmärk."

Väikest ärevust tekitab jala­vigastus, mis on Kivistikku pisut kimbutanud. "Kannal teeb üks kinnituskoht muret," osutab ta probleemile. "Võistlustel ei ole see seganud, aga treeningutel tuleb ettevaatlik olla."

Pärna sõnul läheb hoolealune peatselt uuringutele. Kivistiku hooaja põhivõistlus on universiaad. MMile pääsemiseks tuleb 3000 m takistusi joosta 8.28,00ga.