Kupperi 2 äärmuslikku võistlusnädalat, mis lõppesid 14tunnise väljamagamisega (2)

Naljaga pooleks võib öelda, et möödunud kuul väärinuks Kupper Eesti esireisija tiitlit. 4. mail naasis ta Portugalist laagrist ja põikas päevaks kaitseväe suurõppusele Siil. 6. mail sõitis ta nädalaks Küprosele harjutama ning pärast seda oli kodus ainult ühe päeva.

14. mail lendas Kupper Teemantliiga etapile Šanghaisse. 18. mail saabus ta koju ja viis päeva hiljem sõitis Hengelosse, kus ta juba järgmisel päeval areenile astus. 26. mail algas reis USAsse. 29. mail kulmineerus võistlusturnee etteastega Teemantliiga etapil Eugene’is.

Puhtsportlikult oli 26aastane Kupper kiiduväärselt stabiilne: ta napsas nii Šanghais, Hengelos kui ka Eugene’is neljanda koha ning tulemused olid vastavalt 63.07, 62.36 ja 63.35.

Väärt kogemus USAst

"Eesmärk oli end rasketes oludes ja eri ajavööndites proovile panna ning vaadata, kuidas see mõjub," räägib Kupper. "Lõpuks olin küll väsinud, kuid mul on väga hea meel, et avanes võimalus osaleda tugevaimas sarjas ehk Teemantliigas, kus tase on enam–vähem samasugune nagu tiitlivõistlustel. Midagi paremat on raske soovida, kui valmistud MMiks."

Šanghai jõuproov kujunes Kupperile mitmes mõttes väärtuslikuks proovikiviks. Küprose laagri lõpus hakkas teda kimbutama seljavigastus, mis paratamatult pärssis sooritusi.

"Küprosel oli päris palav ja mul tekkis roiete vahel põletik, mis valmistas tõsist piina," selgitab Kupper. "Parema poole tõmbas kinni, heitmine oli valus. Enne Hiina reisi sain füsioterapeudilt abi, kuid võistluse ajal andis vigastus tunda."

22. augustil Pekingis algavaks MMiks hankis Kupper veel mitu hindamatut kogemust. "Suur ajavahe lööb nii mõndagi pea peale," arutleb ta. "Õppisin oma keha paremini tundma – kuidas taastuda ja magamist reguleerida. Sellised pisiasjad võivad kõige olulisemal võistluspäeval tähtsat rolli mängida."

Kupper jätkab: "Kui Šanghais on pilves ilm, muutub õhuniiskus kohutavaks. Eurooplasele on see omamoodi katsumus, eriti pikematele inimestele – teed kolm sammu ja oled läbimärg!" Kõige hullem, ometi ka kõige väärtuslikum kogemus oli võistlemine Eugene’is. "USAs andis kümnetunnine ajavahe kõvasti tunda," märgib Kupper. "Muutusin enne võistlust uniseks. Eesti mõistes toimus kettaheide ju magusaimal uneajal."

Omamoodi katsumus oli vägilase kasvu kergejõustiklasele lennureis üle ookeani. "Tähtsaim on, kuidas õnnestub 10–11 tunni pikkuse sõidu ajal magada ja süüa," mõtiskleb Kupper. "Lennukis pakutav toit pole sportlastele eriti nauditav, vajalikud toidubatoonid tuleb kaasa võtta. Oluline on enne võistlust võimalikult elusalt lennukist välja potsatada."

Kui olümpiavõitjat Gerd ­Kanterit abistab võistlusreisidelgi füsioterapeut Indrek Tustit, siis Kupper peab keha ise nii­öelda korda saama. "Võtan kotist massaažirulli ja hakkan end nüpeldama," sõnab ta naerdes. "See päästab hullemast!"

Duellis Kanteriga peal

Tänavu on Kupperi ja lähendajalihase vigastusega kimpus olnud Kanteri duelli seis 2:0 noorema kettaheitja kasuks.

"Viimastel aastatel on Gerdil hooaja alguses head tulemused tulnud raskelt, aga olen kindel, et need ei jää tänavugi heitmata!" lausub Kupper. "Mina omavahelisele võitlusele eriti palju ei mõtle. Me pole ju võistlustel kahekesi, seal on trobikond võrdseid mehi, kes tuleb alistada."

Praegu on Kupper parimatest jäänud paari meetri kaugusele, ent ta loodab ässadele lähemale jõuda ja heal päeval neid ka võita. "Tunnen, et see on nii näpu otsas, et meeter või kaks tagasi teha," lausub Kupper, kelle isiklik rekord on 66.67. "Loodetavasti teen juba lähiajal mõne edusammu."