PRESIDENT: Sepp Blatter jätkab FIFA presidendina kuni ametijärglase valimiseni. Foto: Reuters / Scanpix
Jalgpall
4. juuni 2015, 07:00

Lahkumisteade algatas Sepp Blatteri presidentuuri kõige tähtsama perioodi

Samaaegselt teisipäeva õhtul (jalgpalli)maailma jahmatanud taandumisteatega hakkasid tiksuma 1998. aastast FIFAt juhtinud Sepp Blatteri presidentuuri kõige tähtsamad kuud, mille jooksul peab ta ette valmistama põhjalikud muutused FIFA struktuuris.

Blatteri teisipäevase teate oluline aspekt on, et ta jätkab FIFA juhtimist järgmise presidendi valimiseni, mis juhtub vahemikus detsember 2015 – märts 2016. Selle aja jooksul tahab 79aastane šveitslane ette valmistada põhjalikud reformid, mis võimaldaksid FIFAl edaspidi keskenduda jalgpalli arendamisele ja hoida sulid organisatsioonist eemal.

Blatteri ettepanekute võtmekohad: vähendada juhatuse liikmete arvu (praegu 24), anda nende valimine kongressi pädevusse (praegu saab iga maailmajagu ise oma esindajad nimetada), anda FIFAle pädevus juhatuse liikmete tausta kontrollida (praegu teevad seda maailmajagude katuseorganisatsioonid ehk konföderatsioonid) ja piirata juhtide mandaatide arvu (praegu piirangut pole).

Pole mingit kahtlust, et need reformid on ülimalt vajalikud. Ning ainuke mees, kes suudab liikmesriike veenda need ka erakorralisel kongressil heaks kiitma, on Blatter, kes pälvis reedestel presidendivalimistel vaatamata kaks päeva kestnud tormile 133 liikmesriigi toetuse.

Inglased tahavad väikeriike rõhuda

Kui struktuursed reformid võivad FIFA liikmesriigid heaks kiita (loodetavasti nad seda ka teevad – toim), siis võib olla 99,9% kindel, et Inglismaa vutiliidu juht Greg Dyke’i saadetakse sooviga muuta printsiipi "1 riik = 1 hääl" kohta, kuhu valgus ei paista.

Dyke ihkab nimelt presidendi valimise korra muutmist moel, mis annaks mõnede riikide (parameetreid ta ei täpsustanud) häälele suurema jõu. "Süsteem on väga imelik. Demokraatia, kus igaühel on üks hääl, näib olevat aus, aga kui vaadata, et Turks ja Caicose häälel on sama jõud, mis Inglismaa, Saksamaa või USA omal, siis on see terve mõistuse vastane. Seda peaks ilmselt millalgi muutma."

Dyke’i viidatud muudatus oleks rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide seas pretsedent, mille realiseerumist pole siiski vaja peljata, sest võimatu, et väiksemad riigid laseksid endale vabatahtlikult pähe istuda.

Ning nagu rõhutas ka teisipäeval FIFA revisjonikomisjoni sõltumatu esimees Dominico Scala: "Vastavalt FIFA põhikirjale peavad kõik fundamentaalsed reformid pälvima FIFA kongressil liikmesriikide heakskiidu."

Eeldusel, et 2018. aasta MMi jääb Venemaale – ning nagu kõrvalloost lugeda saab, puudub praegu reaalne põhjus selles kahelda –, ei saa 2022. aasta MM vastavalt FIFA põhikirjale Euroopas toimuda isegi siis, kui see peaks Katarilt ära võetama. Nimelt keelab FIFA põhikiri kahe järjestikuse meeste MM-finaalturniiri samas maailmajaos korraldamise.

2018. aasta MMist ilmajäämise pärast silmnähtavalt solvunud Dyke’i torkele – "Katari asemel oleksin väga murelik." – vastas naftariigi jalgpalliliidu juht Hamad Bin Khalifa Bin Hamad Al-Thani omapoolse teravusega:

"Härra Dyke’i instinktiivne keskendumine Katarile MMi äravõtmisele näitab kõnekalt, mida ta arvab esimesest Lähis-Idas toimuvast MMist. Soovitame härra Dyke’il lasta juriidilisel protsessil kulgeda ning keskenduda oma lubaduse – ehitada üles Inglismaa meeskond, kes suuteline 2022 Kataris maailmameistriks tulema – täitmisele."

Samas on selge, et erinevalt Venemaast on Katar haavatavam. Põhjuseid laias laastus kolm: 1) aega on palju, piisavalt, et vajadusel asjad ümber mängida, 2) ehitustöödel hukkunud sajad töölised pole luul, vaid fakt, 3) novembris-detsembris mängitav MM tekitab jalgpallimaailmas palju probleeme.

Siiski ei tasu unustada, et Kataril on väga võimsad liitlased – näiteks Michel Platini hääletas MMi neile andmise poolt.