Eesti kergejõustik: kes on hõbekuul, kosmonaut ja mägironija? (1)

Täna Tartus toimuva Gustav Sule memoriaaliga saab Eesti kergejõustikuhooaeg täistuurid sisse. Tamme staadionil on ­stardis paljud meie tipud, ässadest jääb kõrvale Prantsusmaal startiv 400 m ­tõkkejooksja Rasmus Mägi. Alljärgnevalt vaatleb Õhtulehe sporditoimetus, mida loota eestlastelt hooajal, mis kulmineerub augusti lõpus Pekingis peetava MMiga.

Haasi kosmoseretke ootuses

Mullu Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks valitud kõrgushüppaja Eleriin Haas peab MMile jõudmiseks kordama isiklikku ­rekordit 1.94, mis andis talle EMil seitsmenda koha. Hooaja avavõistlusel jäi tema laeks küll 1.77, kuid etteastet segas tuultemöll. Kõige tähtsam, et talvel kimbutanud jalavigastus pole teda enam eriti seganud. See on hea märk, mis annab lootust, et suve teisel poolel lendab Haas kosmilistesse kõrgustesse.

MMi latt jääb liiga kõrgeks

Hooaja eel tundub sageli, et tiitlivõistlustele võib jõuda rekordiliselt suur Eesti koondis. 22. augustil Pekingis algava MMiga on lood teistsugused. Normid on hullult tugevad, sestap jääb nende täitmine paljudele vaid ilusaks unistuseks. Näiteks vasaraheitja Kati Ojaloo ja 400 m tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor on küll eesmärgi julgelt välja öelnud, paraku on ­sihilejõudmine siiski ebareaalne. Ent neist kõrgemale tasemele küündinud sportlasedki ei pruugi Pekingi lennukile pääseda. Pole välistatud, et MMi peavad televiisorist vaatama ka sprinter Marek Niit ning kesk- ja pikamaajooksja Tiidrek Nurme.