ÕHTULEHE VIDEO | 9600eurone Portugali kallikene aitab Eesti aerutajaid olümpiale (2)
Kolmapäeva hommikul Tartus Emajõe ääres treeninguks valmistuvad Tarmo Tootsi, Kaspar Sula, Kaarel Alupere ja Kristjan Oras ütlevad nagu ühest suust, et hiljuti Eestisse jõudnud süst sobib neile hiilgavalt. «Saime paadi kohe liikuma,» kinnitab Alupere.
Kas valmistaja kulul Portugalist Tšehhi EMile toodud ja pärast pikki rännakuid lõpuks Eestisse saabunud süstal on juba ka nimi? «Üldiselt me paatidele nimesid ei pane,» räägib Tootsi. «Aga las ta olla kullake-kallike,» lisab kogenud spordimees muheledes.
Olümpiapääset jahitakse augustis
Uue neljasüsta soetamine jäänuks ilmselt ilusaks unistuseks, kui poleks kolme asjalikku meest: heas mõttes hullujulge mõtte autor on endine tippaerutaja Are Eller, projekti rahastasid kahekordne juunioride maailmameister, praegune Eesti Aerutamisföderatsiooni asepresident Jaan Koppel ja Peeter Mänd.
Miks otsustati just Portugali firma Nelo kasuks, kui nimekaid süstavalmistajaid leidub Poolas ja Slovakkiaski? «Võib-olla saanuks paadi isegi kaks korda odavamalt, aga kaubamärk maksab ka midagi,» arutleb Becker. «Suur osa aerutamismaailmast usaldab seda firmat, meil polnud põhjust valida kedagi teist.»
Ometi ei suuda lihtsurelik mõista, miks on neljasüst nii kallis? «Paat on valmistatud süsinikkarbonist,» selgitab Becker soolase hinna kujunemise tagamaid. «Paadi puhul on oluline jäikus – kui neli meest sisse istuvad ja jäikust pole, muutub süst banaaniks ning nii ei ole võimalik sõita.»
Muide, eestlased tellisid Nelolt nii-öelda eelviimase mudeli. «Märtsis käisime Sevillas laagris ja saime ka viimase mudeliga harjutada,» avaldab Becker. «Aga see ei sobinud! Kuna meil kaaluvad kolm meest üle 90 kilo, jäi kõige uuem mudel väikseks.»
Praegune kullake-kallike sobib Eesti kvartetile hiilgavalt. «Vahe oli tunda, kui mehed sellesse paati istusid,» rõhutab Becker. «Nad said süsta kohe korralikult liikuma.»
Head tulemused on treeneri sõnadele parim kinnitus. Pärast EMi Kopenhaagenis toimunud MK-etapil jõudis Eesti neljane finaali. Arvestades lühikest kohanemisaega, on see suurepärane saavutus.
«Päris rahul ei saa kunagi olla,» mõtiskleb Becker. «Kõige nõrgem külg on stardist väljatulek. Kui võrrelda tippudega, siis pole lõpus ka käiguvahetust. Aga ega me mõelnudki, et läheme MK-etappidele ja võidame. Tähtis oli end positsioneerida.»
Tippvormis peavad Tootsi, Sula, Oras ja Alupere olema augusti teises pooles Milanos peetaval MMil. «Olümpiapileti saamiseks on vaja esikümnesse jõuda,» sõnab Becker. «Arvan, et see on võimalik. Kui ei usuks ega loodaks, siis poleks mõtet ka vaeva näha.»
Ränk koormus: 17 trenni nädalas
Treeningutel on tõsised spordimehed kõvasti higi valanud. Ettevalmistusperioodil harjutati kaks korda Bulgaarias Belmekenis ja kaks korda ka Hispaanias Sevillas.
«Laagris oli meil nädalas seitseteist treeningut,» räägib Becker. «Viiel päeval harjutasime kolm korda ja ühel päeval kaks korda. Esimene treening oli juba enne hommikusööki ehk kella kaheksa paiku – pool tundi jooksu või veetrenn enesetunde järgi, et organism üles ärkaks ja tekiks isu. Kui sportlane hommikul korralikult ei söö, ei suuda ta ka normaalselt treenida.»
Becker jätkab: «Teine trenn toimus kell 11–13. See oli päeva raskeim harjutamiskord. Nimetame seda lõigutrenniks, mille lõpus läheb vahel pilt taskusse. Õhtune trenn oli kell 17–19. Siis sõideti näiteks 15 km seitsmekümne protsendiga ja selleks kulus üks tund ning kümme või viisteist minutit. Suur töö on tehtud, nüüd tuleb see ka korralikuks tulemuseks vormistada.»
Neljasüsta vaevaline teekond Eestisse
Aastavahetusel Portugali firmalt Nelo tellitud neljasüst jõudis Eestisse pärast pikka rännakut Euroopas. Kõige keerulisemaks kujunes aga aerutajate hiljutine reis Taani MK-etapilt kodumaale.
«Kopenhaagenist koju sõites oli meil paar tagasilööki,» räägib treener Peeter Becker. «Käru rehv läks kaks korda puruks. Esimest korda siis, kui olime sõitnud kolm tundi. Ja teist korda pärast tuhande kilomeetri läbimist, hommikul kella nelja paiku. Õnneks aitas meid maanteeabi. Kuid sõit kujunes ikka agooniaks – lootsime koju jõuda 26–27 tunniga, tegelikult kulus selleks 32 tundi.»
Jätkake samas.