Aivar Pohlak: veel sel nädalal teen EJLi juhatusele ettepaneku pikendada Pehrssoni lepingut (6)

Jama! Seda et Pehrson Flora jaoks läbi aegade tugevaim on selge, juba otsustajate nimede järgi. Tulemuste järgi küll mitte. Hea moment leping ära teha lihtsalt. Need kaks mängu aga näitasid pigem nörkust. Soome koondises on seis jube sassis, Paatalaineni ajast arust samasugune oma jor ajamine on koondise oma jöulukuuse taktikaga kriisis. San Marino vastu oli mäng väga krobeline, 2:0 seisul unustas peatreener vahetused tegematta (alles 75 min!) ja mäng mandus. Koondisesse kutsutakse ikka need, kes peatreenerile meendivad, mitte need kes seal peaks olema v. juba olema. Isegi vahetusi ei saa teha, sest vahetusest neile oma lemmikute positsioonidele pingilt kedagi panna ei ole. Vaadates kasv. lühikokkuvötteid valikgruppi mängudest paistab välja et Eesti mängib justkui aegluubises. Sloveenia, Leedu ega Inglismaa vastu on selge et oleme lihtsalt klass maas. Verevahetus praeguse käekirja järgi viib aga veelgi enam viienda v. kuuenda loosipalli tasemele. Jube raske saab olema siis kui aru saadakse, et mis peale Pehrsonit tuleb. Pehrsonil vötab jube palju isegi sellest aru saada, kuidas vanad koolkonnad omavhel toimivad, praegune venelaste ja eestlaste leer. Oma valitud mängijaid töstetakse ja ka varaseimad kogu aeg eri positsioonidele, kuni löpuks nad ikka välja kujunenud paikadele tagasi satuvad. Pehrson on hea suhtleja ja poliitik, aga taktikuna, arendajana ja inimesena ikka väga nörk. Kahju. Treeneri taset näitab ka see et pooleteist aasta jooksul peale Ken Kallaste ei ole Pehrsoni käe all ühtegi arvestatavat koondislast esile kerkinud, lisaks ühtegi sellist otsust näiteks vahetuse, avakooseisuga mis oleks konkreetse mängu käiku möjutanud. Jube hullud ajad paistavad sedasi, ainult ootus et mees ise meie jalgpallist rohkem aru saama aja pikku hakkab. Ainult aja kaotus paistab see olevat. Rootsi meistrisarja tasemel treener, ei midagi enamat.