ANALÜÜS | Mida oodata tänaöisest NBA draftist?

Kellest tuleb järgmine Michael Jordan või LeBron James? Kas enam sünnibki nii andekaid spordimehi või peame keskpäraste staaridega läbi ajama? Äkki hoopis kerkib draftist esile mõni selline mängija, millist polegi veel nähtud? Kes hakkab oma kodutiimi kandma ja kellest saab järgmine suur pettumus? Põnev värk ühesõnaga.

Iga draft on eriline.

On drafte, mis on jube tugevaid mängijaid täis, et enne avahooaega on selge, et nendest meestest tuleb kindel tulevane staar ja arvatavasti kuulsuste halli pallur.

Meenutame näiteks legendaarset 2008. aasta drafti - polnud mingit kahtlust, et Derrick Rose, Russell Westbrook, Kevin Love, Eric Gordon ja Brook Lopez saavad NBA mõistes olema vähemalt väga head mängijad.

Samas osutus terve rida mängijaid, kelles veel draftipäeval kõvasti kaheldi, NBA mõõdupuu järgi väga tugevaiks tegijaiks: Roy Hibbert (17. valik), Ryan Anderson (1. valik), Serge Ibaka (24. valik), Nicolas Batum (25. valik), George Hill (26. valik), lisaks veel teise ringi valikud Nikola Pekovic, Mario Chalmers, Luc Mbah a Moute, Omer Asik ja Goran Dragic. Korralik staaride paraad.

Kuid ei maksa unustada, et selle drafti favoriidid olid lisaks Rose´ile OJ Mayo (3. valik) ja Michael Beasley (2. valik), suured ootused pandi ka Danilo Gallinari (6. valik) ja Joe Alexanderi (8. valik) õlgadele.

Ka eelnev, 2007. aasta draft oli üsna samasugune - kindlad liidrid ja eeldatavad MVP-kaliibris superstaarid, lisaks sellele veel ka rida üllatajaid.

Tolle aasta ülikindlad soosikud olid Greg Oden, Kevin Durant ja Al Horford. Ei tea, mis oleks saanud Odenist, kui jalad oleks tal mängida lasknud. Durant on igatahes juba praegu elav klassik ja ilmselt LeBroni järel paremuselt teine mängija planeedil (kui ta terve on).

Al Horfordil võttis avanemine kauem aega, kuid täna on ta Atlanta Hawksile umbes sama oluline mängija kui Janar Talts Tartu Rockile - kindel liider. Joakim Noah's kaheldi - pole nagu füüsist, pole nagu ultra-atleetlik -, kuid Noah on kõik kahtlused tänaseks ümber lükanud.

Mõned drafti-staarid jäid ootustele pigem alla - eeskätt kindlasti Mike Conley, kes alles nüüd, 8 aastat hiljem mängib tasemel, mida talt kohe esimesel hooajal oodati. Samuti Jeff Green, Brandan Wright ja Corey Brewer, kellest kujunesid vahetusmängija-masti mehed.

Mõni draft näib jällegi jube tugev, kuid kui tõehetk kätte jõuab, osutub hoopis õhukeseks: Üheks selliseks võib pidada 2004. aasta drafti, kus esimesed kuus valikut olid Dwight Howard, Emeka Okafor, Ben Gordon, Shaun Livingston, Devin Harris ja Josh Childress.

Howard oli drafti-aasta kindel liider ja arvati, et tema on Shaqile järgneva põlvkonna tsenter. Päris nii pole just läinud. Okafori peeti kõige turvalisemaks valikuks, kuid ometi on ta karjäär olnud heitlik (küll vigastused, küll alavorm) ja temast loodetud jõudu ei sirgunud. Järgnevad neli meest on nagu on...

Mõni draft seevastu näib õhuke nagu paberileht, kuid hooaja arenedes kerkib mängumehi järjest esile. Selliseks üllatusdraftiks võib pidada kindlasti üleeelmist, 2013. aasta oma.

Kui avavalikuga võeti Anthony Bennett, kelle puhul üldse ei imestaks, kui ta karjäär jätkub sel hooajal juba D-liigas (NBA arenguliiga) või Euroopas, siis kindel suurus oli vaid Orlando Magicu tagamängija Victor Oladipo.

Kõiki teisi kõrgemal valitud mehi - Otto Porter, Cody Zeller, Alex Len, Nerlens Noel, Ben McLemore, Kentavious Caldwell-Pope, Trey Burke ja CJ McCollum - peeti juba drafti eel loteriipiletiteks ja sellisteks piletiteks on nad jäänudki. Keegi neist pole end otseselt auti mänginud, samas pole keegi ka võimsalt esile tõusnud.

Samas valiti drafti hilisemas faasis sellised mehed nagu Milwaukee Bucksi mängujuht Michael Carter-Williams, Oklahoma City Thunderi keskmängija Steven Adams, Boston Celticsi hetke parim pikk Kelly Olynyk, Kreeka talent Giannis Antetokounmpo, Atlanta Hawksi väga perspektiivikas(veel) varumängujuht Dennis Schröder, Timbervolwesi põhiviisiku korvialune pikk Gorgui Dieng, Utah Jazzi au, mõistus ja südametunnistus Rudy Gobert.

Mainida võib ka Knicksis korralikult mänguaega saavat Tim Hardawayd ja Brooklyni Mason Plumleed.

Kuid milliseks kujuneb selle aasta loterii?

Esimesed muljed:

- Selle aasta draft on üks neid, millel puudub kindel "can´t miss-tüüpi" superstaar, kellele võiks MVP juba kaela riputada.

- Soosikutena tõusevad hetkel esile neli nime, kuid see ei tähenda, et kahe aasta pärast tagasi vaadates oleks just need neli tingimata parimad: Karl Towns, Jahlil Okafor, D´Angelo Russell, Emmanuel Mudiay.

- Selle aasta drafti "loterii" ehk esimesed 15 valikut - ei tundu võrreldes järgnevatega hirmtugevad. See on olnud mitmele varasemale draftile iseloomulik, et 10-15 parimat eralduvad selgelt ja edasi tuleb mudru. Selle aasta draft tundub vastupidine - esimesed 15 ei tundu oluliselt tugevamad kui esimese ringi teine pool - eriti kui esinelik võrdlusest välja jätta.

Ehk siis – LeBron Jamesi, Kobe Bryanti ja Kevin Duranti suurusjärgus talenti tundub selles draftis vähe ja vähem kui eelmises (võrreldes Andrew Wigginsi ja Jabari Parkeriga). See-eest näib NBA tasemel tublide põhiviisiklaste/vahetusmeeste hulk olevat suurem kui kunagi varem.