ANALÜÜS | Kummast tuleb uus NBA supertäht: Karl Towns või Jahlil Okafor?

Märkus: lugu on kirjutatud enne seda, kui Minnesota Timberwolves (neil on tänavu esimene valik) andis Townsile väidetavalt (seda pole kinnitatud - toim.) lubaduse, et valivad ta esimesena.

Karl-Anthony Towns
Sünniaeg: 15. november 1995 (19-aastane)
Pikkus: 211 cm
Kaal: 112 kg
Positsioon: keskmängija

PLUSSID: Townsil pole pealtnäha eriti ühtegi puudust. Pikkus ja käe siruulatus on täpselt nagu NBA tsentritelt oodatakse - mitte vähem ega rohkem. Keha nö raam on korralik ja sinna annab kenasti juurde laduda.

Atleetlikkust ja kiirust on palluril piisavalt, ehkki ta ei paista nendega teiste tsentrite seast ka esile.

Korvialust ründemängu oskust on tal rohkem kui teistel selle drafti pikkadel (peale Okafori), kuid see pole tal otseselt tema leivanumber. Kaitsemäng on tsentri jaoks piisavalt korralik, lootmaks, et temast kujuneb korvialune jõud ja hea lauapallide hankija.

Townsi viskekäsi ja vabavisked on tublid, ehkki ta pole muiduig Steph Curry. Lisaks on ta kuuldavasti "good kid" (hea poiss – toim.), kes kuulab treenerit, ei tee lollusi ja võitleb mängudes tublisti, pea jagab ka piisava kiirusega. Iseloomus mingeid punaseid lippe pole täheldatud.

MIINUSED: Tal pole ühtegi erioskust. Kui Batmanil on keep ja Batmobiil eksole, Spiderman ronib seinu pidi üles, Curry viskab kõik pallid sisse ja Blake Griffin hüppab kossuhallist läbi katuse välja, siis Townsil eriline pädevusala, kus ta teistest parem oleks, puudub. Kõik on nagu kõva 5-.

Seetõttu on ta siiski suures osas veel pigem "projekt" kui valmis mängija. Kuid kuna tal suuri miinuseid pole, siis see on ka põhjus, miks teda praegu esimeseks pakutakse.

VÕRDLUS: Tyson Chandler (lühem, kiirem ja ilmselt suts tugevam tulevikus, korvialuses ründemängus vähe osavam), Greg Monroe (tsips suurem ja kaitsvam), Derrick Favors (sips suurem).

Parim stsenaarium: Viskav ja kaitsev Andre Drummond või Tyson Chandler, kes viskab üle 20 punkti mängust.

Halvim stsenaarium: Greg Monroe, Jonas Valanciunas

Jahlil Okafor
Sünniaeg: 15. detsember 1995 (19-aastane)
Pikkus: 211 cm
Kaal: 125 kg
Positsioon: keskmängija

PLUSSID: Jahlili plussid on kõik väljaku ühes otsas – ründes. Sellepärast on ta ka tõenäoline valik number kaks. Rünnakuoskuste poolest on ta kõige võimsam keskmängija mitte ainult selle aasta draftis, vaid viimaste aastate draftides kuni DeMarcus Cousinsini välja. Tsentripositsioonil on ta rünnakul ilmselt ohtlikum isegi Anthony Davisest ja Enes Kanterist.

Korvi all võib ta mängida ükskõik kuidas - selg ees nii low-postis kui ka high-postis, võib natuke välja astuda ja ka face-up (näoga korvi poole). Kuna ta teeb väga kiireid liigutusi, on seejuures hiiglaslik ja jõuline ning väga hea tehnikaga (kohati nagu nt Hakeem Olajuwon, kasutades korvi all nö spinne (keerutab ümber vastase – toim.), on ühel kaitsjal peaaegu võimalik teda pidurdada. Võib-olla on mõni väga üksik mängija NBAs, kes suudab tema ründelusti natukene vähemaks võtta.

Iseloomu poolest on Okafor väidetavalt täitsa tubli ja seni pole kuulda, et trennis laiskleks. Hetkel kuigi ohtlik viskaja pole, kuid on seda tüüpi mängija, kes kindlasti hakkab keskpositsiooni viskama ja mingil hetkel ka kolmest.

MIINUSED: Kaitse. Okafori kaitse ei ole KOHUTAV ehk ta pole päris Andrea Bargnani, kuid ta pole kaitses eriti liikuv, mistõttu jääb ta enamasti ebavõrdse vahetuse puhul väiksema mehe peale jäädes liiga aeglaseks.

Samuti ta ei jõua eriti teisi abistama ja pole seetõttu hea korvi kaitsja. Ta pingutab kaitses küll enamvähem - siiamaani - ja oma mehe võtab enamvähem kinni, aga on näha, et tema instinktid asuvad rünnakul ja mõtlemine on ka rünnakukeskne. Lauas - eriti kaitselauas - jääb vahel mõni vajalik pall võtmata.

VÕRDLUS: Al Jefferson on üsna sarnane. Aga Okafor on Jeffersoniga võrreldes kiirem ja mitmekülgsem ründaja ehkki tal pole hetkel Big Ali keskpositsiooniviset. Lauas ja kaitses on nad üsna sarnased. Okafor on sutsu suurem ka kui Jefferson.

Parim stsenaarium: kuulsuste halli mängija ja iga-aastane tähtede mängul osaleja

Halvim stsenaarium: Al Jefferson, Enes Kanter