ANALÜÜS | Kes on NBA drafti mustadeks hobusteks?
Esimesed kümme valijat: 1. Minnesota Timberwolves, 2. Los Angeles Lakers, 3. Philadelphia 76ers, 4. New York Knicks, 5. Orlando Magic, 6. Sacramento Kings, 7. Denver Nuggets, 8. Detroit Pistons, 9. Charlotte Hornets, 10. Miami Heat.
Kui pidada Russellit viskavaks tagamängijaks, on tal üksjagu positiivseid omadusi: ta mitte ainult et ei viska eemalt kotti, vaid erinevalt teistest tagameestest suudab ta end kolmese taga ise viskele mängida nii katte abil kui ilma. Lisaks viskab vasaku käega ja väga kõrgelt hüppelt.
Teine hea omadus, mida ta ülikoolihooajal kasutas tunduvalt vähem kui pidanuks, on pallikäsitsus. Ta on suuteline kaitsjate vastu 1-1 läbi murdma ja on läbimurretel üsna loov.
Kuid NBA tasemel on tal praegu vaid vise ja põrgatus. Samas NBA kõrgematel kiirustel ning pikemate ja tugevamate kaitsjate vastu võib ta algul olla päris hädas.
Võrdlus: James Harden. Brandon Roy
Suureks plussiks on füüsis - jookseb väljakul edasi-tagasi nagu noor põder, hüppab kõikidest kõrgemale ja mingit erilist vigastusteajalugu pole. Kiired jalad võimaldavad nii oma mehel ees püsida kui ka abi poolelt viskeid blokeerima jõuda.
Kuna Cauley-Steini liigutused on üpris kiired ja täpsed, siis on ta teoorias suuteline ka hunnikutes laudu võtma, kui häälestus/agressiivsus on keeratud lõppu.
Kuid korvpalluri kohta on ta väidetavalt liiga tagasihoidliku ja leebe iseloomuga. Väga lihtne just pole Cauley-Steini looma üles äratada - kui see enam-vähem õnnestubki, siis kestab lühikest aega, näiteks ühe poolaja vms. Seetõttu on ka tema kasutegur üpris kõikuv.
Võrdlus: Tyson Chandler (nats vähem vihane, füüsiliselt võimsam).
Omavahel niivõrd sarnased mängijad, kelle võtmesõnadeks on kaitsepotentsiaal, füüsiline mängustiil ja võitluslikkus. Mõlemad on mitte ainult füüsiliselt väga tugevad, vaid ka mängivad füüsiliselt ega karda keha anda. Läbimurdel on neid raske takistada, kuna selleks tuleb teha üpris jõuline viga. Mõlemad mängijad on ka äärmiselt agressiivse mentaliteediga.
Kaitsespetsialistide kohta on neil üllatavalt hea vise.
Kaitsepotentsiaal on samas ka miinuseks, sest kumbki ei mänginud möödunud hooajal stabiilset tabalukukaitset. Mõlemad mängisid väikeste spurtidega - kohati suurepäraselt, kuid siis lasti jalg sirgeks.
4. Myles Turner
Myles Turner oli aasta tagasi NCAAsse tulles ülireklaamitud tsentriprospekt - pikk, suhteliselt laia õlaga jne. Hooaeg Texases ebaõnnestus tal aga täielikult, kuid on suutnud nüüd drafti-eelsetel treeningutel oma aktsiaid jälle tõsta.
Jookseb imelikult ehk jalad käivad joostes kuidagi kangelt ja kuigi keegi ei heida talle üldiselt ette, nagu ta ei jaksaks joosta või oleks hirmus aeglane, on jooks visuaalselt imelik. Sellest tulenevad ka arvamused, et Turner on kohmakas ja kõrge vigastusriskiga.
Keskmängija kohta on tal aga väga hea vise ning temas nähakse õnnestumise korral tsentrit, kes suudab rünnakul skoorida: seda nii low-postist kui high postist.
Samas on ta kaitses mitte ainult töömees, vaid piisavalt liikuv ning tal on head instinktid - loeb ründajat, püsib maas ja on piisavalt kannatlik. Kõige krooniks on Turner veel aktiivne ründelauas ja töökas treeningutel.
Võrdlus: Marc Gasol (natuke kiirem)
Tundub väga dünaamilise mängujuhina, kes ei pressi lahendusi, vaid leiab, mida mäng pakub. Läheb vooluga kaasa ja langetab häid otsuseid. Tema kohta ei saa öelda, et ta on kas "pass-first" või "score-first" või lihtsalt "resultatiivne PG". Tegemist on lihtsalt mängujuhiga. kuna teeb kõike enam-vähem nii nagu vaja.
Kiirrünnakutel surub kiiret stiili ja ühe kaitsja vastu viskab kiired ise ära. Võib lõpuni minna ja on üldse üsna osav kiirete lõpetaja - samas pole kade ka söötma.
6. Devin Booker
Puhas viskaja. Üks neid vendi, keda vabaks jätta ei saa, viskab kolmeseid nagu vabaviskeid.
Ülikooliaegne peatreener John Calipari pani Bookeri mängima tihedat kaitset ja viskama vabalt kohalt. Draftieelsetes testides aga selgus, et Booker on küllalt hea atleet, hea liikuvusega ning päris hea pallikäsitseja.
Selliseid mängijaid, kes kolmesed sisse viskavad, tahetakse alati. Aga sellised, kes on nö lockdown kaitsjad ja ühtlasi naturaalsed viskajad - need on juba spetsialistid.
Eriti tõstab Bookeri esile mitmekülgsus ning väidetavalt on tegemist inteligentse ning hea meeskonnakaaslasega - isikuomadused pole draftis sugugi vähetähtsad.
Bookerit peetakse samas keskpäraseks atleediks ja füüsis pole veel päris see, mis NBAs vaja. Miinuseks on ka läbimurrete lõpetamine.
Võrdlus: Klay Thompson
Frank Kaminsky tegelik pikkus on 2.13 ja see on tõsine argument. Ketsidega on ta pikkus isegi 2.15. Lisaks on Kaminsky kõige parema viskega pikk mitte ainult selles draftis, vaid mitme viimase drafti peale kokku. Hetkel on ta võrreldav Kevin Love´iga - tõenäoliselt isegi sips parem. Teda ei tohi mingil juhul taha vabaks jätta, sealt ta paneb palle kotti nagu taoks naelu seina, rutiinselt.
Erinevalt teistest pikkadest tsentritest oskab Kaminsky ülevalt alla murda - ja teeb seda üsna tagamehe moodi - viskepete ja ristsammuga vasakult läbi. Võib ka paremalt poolt minna. Ainus võrreldava läbimurdega pikk antud draftis on Willie Cauley-Stein.
Miinuseks on, et Kaminsky kaalub oma 2.15 pikkuse juures vaid 104 kg. Küllaltki kitsaste õlgadega kehaehitus ei lase oluliselt massi ilmselt lisada. NBA-s aga füüsilistest ja jõulistest pikkadest puudust pole ja Kaminskyl saab Andre Drummondi või Al Jeffersoni-suguste kollide vastu väga raske olema.
Kardetakse ka, et parimal juhul jääb Kaminsky keskpäraseks kaitsjaks.
Samuti peljatakse, et mees jääb rünnakul ühekülgseks, sest tema põhirelvad on lihtsalt nii efektiivsed, et tal pole eriti vajadust olnud seni muud kasutada.
Kommentaarid (0)