tagasi oli sugulase tuhastamine Pärnamäel. Seal ka peielaud. Sundisin end viisakusest istuma, kuid peagi hakkas sees keerama, kui toodi hapukapsas jne. lauda. Siiani ei suuda aru saada, kuidas on võimalik kõrvalruumis süüa, kui inimene alles põleb seal.....Tõusime püsti ja lahkusime.
2000 aasta sai sõjaväes oldud ja samal võistulsel olime rada turvamas , samas kohas, kus mats käis. Ta oli just enne seda tunduvalt suurema kubatuuriga sõidu kas võitnud-lõpetanud ja siis hiljem mingi pisikese kubatuuriga pani külja maha ja lendas vastu mändi...olid vist isegi mingid pehmendused ümber puude, aga need ei aidanud...rahu tema põrmule.
2000 aasta sai sõjaväes oldud, olime sealsamas raja turvalisust valvamas...kurb kugu, mingi võrriga sõitis ennast sodiks, enne seda matsu oli just ära sõitund mingi tunduvalt suurema kubatuuriga rattaga. RIP
Ärge palun hakake inisema, et ohtlik rada jne. , mis moodi Mani saare võistlusrada vähem ohtlikum on? Vaadake mõnda sõitu veebist ja kui te julgete kasvõi veerand sellest tempost hoida, olete juba kõvad sõitjad.
Kahju, aga jätab külmaks. Minu meelest on sellised adrenaliininäljas rikkurid ise valinud oma võimalused!!!! Mis on vaesel eestlasel sellega pistmist? Ma mõtlen hetkel homse olematu leivatüki peale (veel ei tea, kust saan) ja äsja Eestis hukkunud laste peale!
KOMMENTAARID (13)