Crusadersi peatreener: kui Levadiale kaotame, siis keegi endal ahastusest veene ei lõigu

Millised on teie ootused kordusmängu eel? Millist kohtumist eeldate?

Jalgpallimänge on potentsiaalsete ootamatuste tõttu alati keeruline ette näha. Aga ilmselgelt on meeskonnad nüüd teineteisega tuttavamad kui nädala eest. Šansid on võrdsed, tahame oma töö korralikult ära teha.

Kui kõrgeks hindate Crusadersi šansse teise eelringi jõuda? Kes on praegu favoriit?

Levadia päralt on koduväljakueelis, aga kuna alustame seisult 0:0, siis isegi kui Levadia värava lööb, pole meie jaoks midagi kadunud – kui lööme vastu, on eelis juba meil. Aga kordan: ennustada on keeruline, sest kuigi nädala eest mängisime, ei tea kumbki meeskond teisest piisavalt palju.

Levadiat soosib ka fakt, et Eestis on hooaeg täies hoos. Meie oleme amatöörmeeskond, kes lõpetas äsja suvepuhkuse, pidas ühe treeningkohtumise ja alustas siis mängudega Meistrite liigas. Treening- ja mängupraktikat napib.

Lisaks puudub meeskonna kapten Colin Coates, kes sõitis perega puhkusele...

Jah, nii on. See aken, mille jooksul saame perega puhkamas käia, on laste koolikohustust ja Põhja-Iirimaa meistriliiga kalendrit silmas pidades väga ahtake. Ma ise puudusin analoogsel perekondlikul põhjusel eelmise nädala avamängult.

Kõik inimesed vajavad puhkust ja me ei saa mängijatega pahandada. Meistrite liiga esimese eelringi mängupäevad toodi eeldatust nädala võrra ettepoole ning nüüd peame olukorraga lihtsalt toime tulema. Unetuid öid me nende takistuste pärast ei veeda.

Kui suured on Crusadersile asetatud ootused?

Eelmisel suvel Euroopa liiga esimeses eelringis Leedu klubi Ekranase üle saavutatud võit oli meile läbi aegade esimene kord eurosarjas edasi jõuda ja suurepärane saavutus. Eks fännide ootused on kevadise meistritiitli tõttu kasvanud ja klubi edeneb, aga kui kaotame, siis ei hakka keegi endal ahastusest veene läbi lõikama.

Mis peaks juhtuma, et Põhja-Iirimaa tippklubid ei oleks enam amatöörmeeskonnad, vaid saaksid tegutseda senisest märgatavalt professionaalsemalt?

Seda ei juhtu. Me pole piisavalt suur jalgpalliriik. Põhja-Iirimaa tippudeks on neli Belfasti klubi (Crusaders, Cliftonville, Glentoran, Linfield), kes moodustavad reeglina ka meistriliiga esineliku. Väiksemate linnade klubidel pole ressursse, et kõrgemale pürgida.

Vaid nelja konkureeriva klubiga liiga ei ole elujõuline. Ainuke võimalus midagi muuta oleks moodustada ühine liiga Iirimaa parimate klubidega, aga see samm kätkeks endas tohutuid probleeme.

Olgu öeldud, et kuigi näiteks rahvusvahelises ragbis esindab Iirimaa saart Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa ühendvõistkond, siis jalgpallis oleks ühendliiga moodustamine sisuliselt võimatu, sest Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) reeglid nõuavad igalt liikmesriigilt iseseisva kõrgliiga läbiviimist.

Lisaks kummitab Põhja-Iirimaa parimaid klubisid ilmselt ka probleem, et kõik paremad noormängijad meelitatakse varakult Inglismaale?

Jah, nii on. Inglismaa klubid jälgivad juba 10aastaseid poisse ja kohe, kui nad leitakse olevat piisavalt head, kutsutakse nad Põhja-Iirimaalt Inglismaa akadeemiatesse. Enamasti nad ka lähevad. Põhja-Iirimaale jäävad need, kes Inglismaale ei pääse.

Samas ei ole meie jalgpallurite kvaliteet üldse paha. Nad on noored ja innukad kutid. Treeningud on meil kaks korda nädalas, lisaks käivad nad korra nädalas iseseisvalt jõusaalis. Koos nädalavahetuse kohtumisega teeb see kokku neli jalgpallile pühendatud õhtut.

Seega kõigi Põhja-Iirimaa klubide eesmärk number üks on kohalik meistriliiga ja eurosari on boonuseks?

Täpselt nii. Oleme ausad – me ei võida Meistrite liigat! Aga väljund Euroopasse on meile väga tähtis. Crusaders on kohtunud Fulhamiga (Inglismaa), kaks korda Trondheimi Rosenborgiga (Norra) ja reisinud näiteks Makedooniasse, Rootsi ja Leetu, mis kõik on olnud väga õpetlikud kohtumised ja arendanud meid meeskonnana tohutult.