GALERII | KRAHH! Levadia põrus amatööride vastu, kaotsi läks 300 000 eurot (4)

Eelmisel nädala Eesti klubijalgpallis eurosarjatulemustest – kaks võitu ja kaks viiki – tekkinud vaimustus jahtus, kui FC Levadia ei saanud jagu Põhja-Iirimaa meistrist Belfasti Crusadersist. 1:1 viik viis järgmisse ringi külalised. Levadia põrumisele puuduvad õigustused ja vabandused.

Crusadersi praktiseeritav jalgpall on küll primitiivne, aga sarnaselt Eesti meeste koondisele satuvad sääraste vastaste murdmisega hätta ka Eesti klubid. Levadia oli kahel eelmisel suvel suures jännis Walesi ja San Marino amatöörklubide kaitsemüüri lahtimuukimisega ning viiekordne Põhja-Iirimaa meister Crusaders tagas, et kolm on kohtu seadus.

See, mis Levadial nädala eest Belfasti tegemata jäi (võõrsil löödud värava löömine), õnnestus Crusadersil juba 4. minutil, kui Michael Carvill lõpetas rahulikult lahti mängitud ladusa kombinatsiooni täpse löögiga väravanurka. Crusadersi 1:0 edu tähendas Levadiale, et võõrsil löödud väravate reegli tõttu kaotati penaltiseeria puhver ning edasipääsu jaoks vajati igal juhul võitu.

Levadiat rusus võidukohustus

Crusadersi meeskond harjutab nende peatreeneri Stephen Baxteri kinnitusel kaks korda nädalas. Lisaks teevad mehed korra jõusaalitrenni ning nädalavahetusel toimub võistlusmäng. Isegi Eesti tugevuselt neljandast liigast (II liiga) leiab sarnase koormusega meeskondi.

Aga Põhja-Iirimaal on vastu panna 135aastane jalgpalliajalugu (alaliit asutati juba 1880) ning rikkalik vutikultuur. Tuleb välja et need nüansid kombineerituna kire, pühendumuse ja pingete puudumisega (Baxter enne mängu: "Keegi ei hakka ahastuses veene lõikuma, kui me Levadiast jagu ei saa!") moodustavad tugeva sulami, millega täisprofessionaalne, aga võidukohustuses kaame ja rusutud Levadia kimpu jäi.

Kaotusseisust pääseti õnneks nobedalt, kui 22. minutil lasi perega Prantsusmaal puhkusereisil viibinud Crusadersi kapteni Colin Coatesi (Baxter: "See on tavaline, me ei lase end häirida!" ) asemel kaptenipaela kandnud väravavaht Sean O'Neill end Siim Lutsu karistuslöögil üllatada. Löök oli hea, aga kindlasti tõrjutav.

1:1 viigi järel sai Levadia ohjad veidikeseks enda kätte, aga O'Neill edasisele tõrjetööle ei sunnitud. Avapoolaja üleminutitel avanes hoopis Crusadersil kaks oivalist šanssi, aga 2012. aastal Krakowi Wislas teenitud võistluskeeldu kandva Sergei Pareiko asemel mänginud Priit Pikker päästis meeskonna.

Levadia domineeris, aga ei ohustanud

Teisel poolajal Levadia domineeris, aga ei ohustanud. Kui peatreener Marko Kristal 72. minutil ründava vahetuse tegi – kaitsvat poolkaitsjat Ivan Pechat asendas ründaja Kaimar Saag – oli Lutsu karistuslöök jätkuvalt Levadia ainuke väravaraamidesse suundunud pealelöök.

Crusaders oli silmnähtavalt väsimas ja Levadial tekkis äärtel senisest enam ruumi, aga põhja-iirlased ravisid häda universaalse ravimi – mängu tapmisega. Iga viimset kui mängukatkestusest venitati kuis osati. Aga kes saaks Crusadersit süüdistada – stiilipunkte jalgpallis ei jagata.

Viis minutit enne lõppu võttis Kristal riski ja lähetas keskkaitsja Taavi Rähni rünnakule. Carvill tabas latti, aga kahetseda Crusadersil seda ei tulnud, sest Levadia väravani ei jõudnud. Crusaders pääses teise eelringi, kus kohtub Albaania meistri Skenderbeuga.

Lisaks sportlikule pettumusele tuleb Levadial alla neelata põnts ka finantsilises mõttes. Teise eelringi jõudmine tähendanuks 300 000 euro suurust preemiat, mis tuleb nüüd korstnasse kirjutada. Kahtlemata järgneb Eesti meisterklubis krahhile sügavam sisekaemus.

Aga lisaks personaalküsimustele tuleb juurelda ka filosoofilisematel teemadel. Eesti kõrgliigas iga-aastaselt esikohale mängiva meeskonna koostamine pole teab mis raketiteadus, aga et Euroopas end järjekindlalt kergelt ületada, on vaja meeskonda kannatliku(ma)lt ehitada.