Grete Šadeiko.Foto: MATI HIIS
Deivil Tserp 13. juuli 2015 07:01
Eesti (tipp)kergejõustik on heas seisus! Või kuidas kommenteerida tõsiasja, et MM-pileti on karmide normide kiuste välja võidelnud juba kümme meie sportlast, kuid nende hulgas ei ole kettaheite olümpiavõitjat Gerd Kanterit?

Naljaga pooleks saab öelda, et Kanter võib Pekingisse minna isegi tagaukse kaudu – kui ta normist jagu ei saa, piisab kohast maailma edetabeli 32 parema hulgas –, ent suure tõenäosusega naaseb vana karu esiuksest ja teenib fännidelt vägeva aplausi.

Nali naljaks, praegu on Eesti kergejõustikus taas ilutulestiku aeg. Möödunud nädala lõpus särasid Lõuna-Koreas universiaadil odaviskaja Tanel Laanmäe ja 3000 m takistusjooksja Kaur Kivistik, kelle saak oli vastavalt kuld- ja hõbemedal.

Nende edukas esinemine mõjus samal ajal Tallinnas alla 23aastaste EMil võistelnud kaasmaalastele nagu lubatud doping. 1500 m jooksja Andi Noot kuulis treeningukaaslase Kivistiku kordaminekust mõni tund enne oma etteastet ja sisendas endale, et pole temast grammigi halvem. Sellise "teraapia" järel napsas Noot kiiduväärse viienda koha.

EMil pakkusid kodupublikule rõõmu kõik need eestlased, kellelt osati ilusaid sooritusi oodata. Seitsmevõistleja Grete Šadeiko püstitas isikliku rekordi 5813 ja lõpetas viiendana. Ühtlasi pidi isegi pime märkama, et 22aastasel sportlasel jäi 150–200 punktine varu. Hollywoodliku stsenaariumi korral olnuks poodiumile ronimine võimalik.

Kõige tähtsam, et USAs treeniv piiga on masendavast vigastuste kadalipust välja murdnud. Kui Šadeiko tervis vastu peab ja ta nutikalt treenib, võib tuleval suvel alistuda ka Rio de Janeiro olümpiamängude norm 6200 punkti. See eeldab muidugi 110protsendilist õnnestumist.

Nooda imelisest sooritusest oli juba juttu. Ka tema puhul on võtmesõna "tervis". Jooksmisega on saarlane Endel Pärna juhendamisel tõsiselt tegelenud viis aastat, paraku on ta siiani igal hooajal operatsioonilauale sattunud või võidelnud mõne tervisehädaga.

Tänavu talvel kimbutas Noota nii äge kurgumandlite põletik, et ta kukkus taastaval treeningul kokku ja pidi noa alla minema, kevadel lõi õietolmuallergia hinge kinni ja harjutamiskavasid tuli muuta. Kui targad tohtrid aitavad Noodal probleemidest võitu saada, on tema sportlik tulevik helge – võimatu pole ka Rio mängude normi 3.36,00 täitmine.

Samasse ansamblisse kuulub kümnevõistleja Janek Õiglane, kes püstitas EMil isikliku rekordi 7945 punkti ja võitis pronksmedali. Kui Maicel Uibo on vigastuste küüsis vaevlevalt Mikk Pahapillilt Eesti koondise liidrirolli juba väärikalt üle võtnud, siis Õiglane võiks olla teine kümnevõistleja, kes pääseb tuleval suvel olümpiale. Väga oluline, et noorel mehel on kahe kõrva vahel kõik korras, just selliseid külma närviga tippupürgijaid on meil vaja. Labiilse närvikavaga mitmevõistlejaid oleme viimasel kümnendil näinud juba küll, nende etteasted kurnasid nii treenereid, ametnikke kui ka heausklikke huvilisi.

EMil tegi oma töö edukalt ära ka kuulitõukaja Kätlin Piirimäe, murdes kaheksa parema hulka. Nüüd on tal gümnaasium lõpetatud ja eesmärk pühenduda täielikult spordile. Lähiaastatel saab selgeks, kui kõrgesse mängu Piirimäe suudab sekkuda.

Kõige selle valguses võib meie kergejõustiku tulevikule mõelda mõõduka optimismiga!

Samal teemal

Kommentaarid  (8)

udujutt 18. juuli 2015 08:56
Toomas 16. juuli 2015 21:50
Deivil, panem nüüd kaks jalga tugevasti maasse ja selja sirgu..... Mitu viimasele lähedast kohta VÕITSIME? Ja kõige haigemad/vigastatud on ju meie atleedid? On meil andmeid Ukraina, Leedu, Poola jne. haigekassadest, et kui haiged või vigastataud on nende sportlased..... Tundub, et meie kergalteedid võitlevad haigustega, teised lihtsalt naudivad järjekordset võistlust ja võidavad medaleid.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS