Ott Järvela | Mõistlik oleks jätkata Pehrssoniga 2020. aasta EMini (7)

Eestile on vaja treeneriks tüpaažilt Andres Sõbra sarnast "katkiste muruniidukite" remontijat. Ühesõnaga meest, kes suudaks puujalad ja pudulojused mängima, sest kvaliteeti ja valikut on vähe. Pehrssonil on vähe kasu kui pole materjali mille peal oma "geniaalseid" strateegiaid näidata.

Asi on pe.s reitingult oleme juba Lätist ja Leedust taga. Pohla ja Pearsoni juhtimisel ja seda maksumaksja raha eest. Onupojapoliitika jätkub...!

Nõustun loo autoriga, et järgmisel aastal algavas MM valiksarjas meil lootust edasipääsule pole. Mitte ainult seepärast ,et 13 riiki Euroopast pääseb MM finaalturniirile, vaid ka vastaste pärast. Alagrupp on ebamugav meie jaoks, 5 liikmeline, puudub kääbusriigist vastane ( ilmselt võidaks me seekord mõlemad mängud ja unustame ära selle 0:0 võõrsil San Marinoga, mis juhtus), vastased on liiga lõunamaised meie jaoks. Kui üksipulgi läbi käia vastased ,siis ilmselge on see ,et kui suudame Belgia vastu 2st mängust ühe viigi on see supertulemus, Belgial on meeletu potensiaal ja kvaliteet meeskonnas, nüüdseks on mehed juba piisavalt koosmänginud ja oma pariams eas ning löögihoos ja suure tõenäosusega võidavad nad selle alagrupi. Bosniat oleme 10 aastat tagasi võitnud, samas saime 2008 vist? võõrsil 0:7 sauna. Meeskond, kel suurepärased maailmaklassiga ründajad ja mehed, kes suudavad üksi mängu ära teha, kui see koondis hoogulasta ,siis võõrsilt võib tulla sama häving, mis Rüütli käe all 0:7. Positiivne on see ,et viimased tsüklid oleme suutnud Balkani meeskondade vastu hästi mängida: Serbia võit võõrsil 3.1, kodus 1:1 Sloveeniaga kodus võitluslik mäng ja 0:1 kaotus, võõrsil 2:1 võit, eelmine sügis kodus 1:0, kõik on võimalik, aga realistina siiski liiga kõva pähkel. Kreeka teeb käimasoleva tsükli lõpus suured muudatused ja liigub järgmisse tsüklisse uuenenud koondisega, hetke seis on nende jaoks katastroofiline. Mängupildilt mitte midagi erilist ja meile jõukohane vastane. Küpros on oma väiksust arvestades igati korralik meeskond, aga kui tahame koondiselt ja Pehrssonilt tulemust, siis peab see arengut silmaspidades olema see meie joaks 6p koht kahe mängu kokkuvõttes, Kreeka käest loodaks arengumõttes võitu. Raske on nõuda siit sportlikus mõttes head tulemsut kui vastas on 2 väga kõva meeskonda ja 1 meist tugevam ning 1 meie tasemel koondis, samas olime juba ca 10 aastat tagasi "ilusate kaotuste" ajastus, kus suutsime kaitsest lähtuvalt mängida 0:1 peale, tuli Rüütli, kelle käe all saime sauna võõrsilt Bosnia käest, oli ebaõnnestunud tsükkel ,aga saime ka väärt ja resultatiivseid võite nagu Serbia vastu 3:1, P- Iirimaa vastu 4:1, Hollandiga 2:2, võõrsil võidud P-iirimaa vastu ja Sloveenia vastu, korralike mänge oli. Kas nüüd on ikka õige ,et Pehrsson hakkab uuesti juurutama kaitsest lähtuvat mängu?? Väga nokk kinni, saba lahti olukord, nagu oleks aeg tulemuseks,aga objektiivselt hinnates ei saa suuri lootusi hellitada. Seega, kas ei võinuks siis juba mõni Eesti treener juhendada meid.
Pehrsson võib küll jätkata ka 2020. aasta Em ni ,aga selleks ajaks on paljud võtmemängiajd juba kriitilises vanuses ja kõigi jätkamine ja karjäär on küsitav. Praegusest põhitegijatest on ilmselt juba järgmiseks tsükliks koondisest väljas pareiko-praegu 38, Kostja on 2020 aasta EM ajaks 35, Klavan 34, Jääger 36, Lindpere 38, Kruglov on 36, Dmitrijev 38, Purje 34, Zenjov 31, Anier 29, väravavahtidest Aksalu 35 ja Londak siis juba 40, muidugi on selleks ajaks ka Meerits ehk mängumees, Morozov 31, Puri 32, ojamaa 29 ja Kink 34. kõikide meeste vanust ei viitsinud otsida ,aga point on see ,et suurem osa ilmselt juba nooremate poolt väljasurutud koondisest või ise lõpetanud, muidugi peaks siis mehetegeusid tegema Liivak-kui üldse soovib eestit esindada, vanuse poolest ka Anier, Ojamaa, Zenjov peaks olema põhitegijad, aga praegune tuumik oleks kadunud. Seega peaks Pehrsson täiesti uue põlvkonnga tulemsut tegema.

Ämbrisse on juba astutud! Loll on käia kolisev ämber ümber jala.

Ämbrisse on juba astutud! Loll on käia kolisev ämber ümber jala.

Kuna Tiit Sokk, Alar Varrak ja Andres Sõber on seotud Eesti korvpallikoondisega 2016. aasta lõpuni, siis kahjuks neist kedagi võtta ei saa. Isiklikult pakuksin peatreeneriks Rait Käbinit, Martin Müürseppa või Aivar Kuusmaad. Ilma naljata! Jalkafännid võivad vastu vaielda, aga minu arvates on Pehrsson võrreldes Piiri, Thordarsoni, Pijpersi, Rüütliga väga selge tagasiminek ja Goes ning Jensengi olid treenerina tugevamad. Eesti mäng on muutunud selgelt hambutuks. Kui varem oli probleemiks, et löödi väravast mööda, siis nüüd ei saada enam pealelöögilegi. Kaotus Leedule 0:1 oli selge altminek, Euroopa tipust keskmike hulka kukkunud Inglismaale 0:1 kaotamine ei ole asi, mille üle rusikaga vastu rindu taguda. Ja tippude tipuks väravateta viik FIFA edetabeli VIIMASE ehk maailma kõige nõrgema meeskonna San Marinoga... Kaotus Fääridelegi 2011. aastal ei olnud sedavõrd häbiväärne.
Kahjuks olen viimase aastaga vuti vastu kaotanud suure osa sellest huvist, mis oli varasemalt.