Ott Järvela 31. juuli 2015 07:00
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustab täna, kas 2022. aasta talimängud toimuvad Pekingis või Almatõs. Inimõigused pole au sees ei Hiinas ega Kasahstanis, aga ROKil pole alternatiive. Miks? Kas olümpiamängude kontseptsioon on hukkumas?

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustab täna, kas 2022. aasta talimängud toimuvad Pekingis või Almatõs. Inimõigused pole au sees ei Hiinas ega Kasahstanis, aga ROKil pole alternatiive. Miks? Kas olümpiamängude kontseptsioon on hukkumas?

2008. Pekingi suvemängude eduka kandidatuuri üks arhitektidest, ameeriklane Jeff Ruffolo täpselt nii arvabki. "Olümpiamängud on sisuliselt surnud. See on hääbuv kontseptsioon, mida keegi torkida ei taha. Kunagi oli aeg, kui olümpia tegi head – Los Angeles 1984, Barcelona 1992. Aga nüüd on olümpiast saanud mürk," põrutas Ruffolo ajalehele The Guardian antud intervjuus.

Kui 2024 suveolümpia toimub ilmselt viisakas kohas – kandideerivad Rooma, Pariis, Hamburg, Budapest, ilmselt Los Angeles ja võib-olla ka Toronto – siis seejärel muutub olümpia Ruffolo hinnangul ürituseks, mis pakub huvi vaid riikidele, kus pole vaja karta, et maksumaksjad olümpia nimel priskeid tšekke välja kirjutanud poliitikud maha hääletavad (loe: totalitaarsed režiimid).

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad