VÄGA HEAD UUDISED: Kivistik, Õiglane ja Haas pääsevad MMile

Kivistik pole küll MMi normi täitnud, samas lubatakse Pekingis starti 45 takistusjooksjat ja eestlane on pingereas 42. kohal.

Pisut keeruliseks muudab Endel Pärna õpilase olukorra jalavigastus, mis tekkis nädal aega tagasi Taanis veetakistuse ületamisel. Doktor Mihkel Mardna diagnoosis tal kannakõõluse mikrorebendi ja tegi jalga süsti. "Ravi on olnud tõhus," rääkis Kivistik. Ent lisas: „Eks ma sisimas lootsin veel kiiremat paranemist."

Väga palju segadust stardinimekirjadega

Pärast Taani võistlust pole Kivistik teinud ühtegi jooksusammu. "Olen rattaga sõitnud, ujunud, vees jooksnud ja harjutustega keha tugevdanud," lausus ta täna. "Homme proovin esimest korda joosta ja siis on näha, kuidas jalg vastu peab. Kõndides pole tunda andnud."

MMi poole kiikab Kivistik igatahes uljalt. "Loodan, et suudan endast parima anda," arutles ta. "Tänavuse hooaja eel olid mul eesmärgid päris kõrged. Palju päästis universiaadil tehtud hea jooks (võitis hõbemedali – toim), kuid ülejäänud stardid ei ole nii suurt rahulolu pakkunud."

Kivistiku puhul on sageli jutuks olnud, et tema eesmärk on 1971. aastast Ilmar Ruusile kuuluva Eesti rekordi 8.29,6 alistamine. Ometi kinnitab sportlane: ta pole kunagi sellise sihiga startinud! "Olümpianorm on tugevam kui Eesti rekord, selle tähiseni jõudmine teeks meele rõõmsaks," sõnas ta.

Juba esmaspäeval tõusis 32 MMile pääseva kümnevõistleja hulka hiljuti Tallinnas noorsooklassi EMil pronksmedali võitnud Janek Õiglane. Täna õhtul saabus IAAFist ka ametlik järelpärimine, kas ta soovib Pekingis areenile astuda.

"Tuleb minna ja ära proovida!" lausus Õiglase treener Sven Andresoo. "Seal on parem võistelda kui Rakveres (Eesti meistrivõistlustel). Praegu on seis okei, aga ma ei taha ära sõnada, stardini on veel peaaegu kolm nädalat aega."

Rahvusvaheline kergejõustikuliit tekitas nii endale kui ka sportlastele pingelise olukorra. Häda on selles, et paljudel aladel lubatakse starti rohkem sportlasi, kui on ametlikke MM-normide täitjaid. Seoses vigastuste ja loobumistega kipub aga stardinimekirjade paikapanek venima.

Kõrgushüppaja Eleriin Haas vaatas täna oma e-kirjade postkasti tavapärasest tunduvalt sagedamini, lootuses näha seal teadet, et ta saab MMil osaleda. Mitteametlikus pingereas oli 23aastane sportlane eile teisena joone alla. Peale tema olid 1.91ga joone all veel viis kõrgushüppajat.

"Püsib õhkõrn lootus, et pääsen ikkagi MMile," nentis Haas keskpäeval. "Mu treener ja mänedžer ütlesid juba eile, et peaksin Pekingisse saama. Neil on rohkem siseinfot. Täna ja homme treeningi nii, nagu sõidaksin MMile."

Samas tunnistas Haas, et tagaukse kaudu maailmameistrivõistlustele minek tekitab talle lisapingeid. "Normi ma ju ei täitnud, pean tõestama, et väärin koondisekohta," tõdes Helsingis elav ja harjutav kõrgustevallutaja.

Haasil oli viimane võimalus MMi normi 1.94 alistada möödunud pühapäeval Eesti meistrivõistlustel, kus tema laeks jäi 1.84. Tegelikult leidub mitu põhjust, miks ta oodatust kehvemini hüppas.

Esiteks oli konkurents nõrk: teiseks tulnud Grete Udras ületas vaid 1.70. "Ma pole praegu vaimselt nii tugev, et üksi 1.90 või veel kõrgemale hüpata," tunnistas Haas. "Kui olen võistluse võitnud, tekib pingelangus. Mu tänavused parimad tulemused sündisid Turus ja Madridis, kus olid tugevad rivaalid."

Juba enne võistlust oli treener Haasilt küsinud, kas kõrgushüppematti ei saaks pisut teise kohta nihutada. "Ma ei tõstatanud seda teemat, aga ausalt öeldes on selles sektoris keeruline hästi hüpata. Esiteks keerutab seal tuul, kui iilid vastu puhuvad, on raske õigesti latile jõuda. Pealekauba paistab päike täpselt silma. Mu poeg vaatas võistlust televiisorist ja küsis, miks emme kätt nii silme ees hoiab."

Ksenija Balta püsib väga napilt joone all

Kaugushüppaja Balta on napilt joone all – MMi normist 6.70 on 28aastasel sportlasel puudu vaid neli sentimeetrit –, ent ta pole kaotanud lootust MMil startida. Samas on Andrei Nazarovi õpilasel võimalus osaleda 100 m jooksus, sel alal mahub ta kindlalt 56 areenile lubatava sprinteri hulka.

MMi normi on täitnud kettaheitjad Gerd Kanter ja Martin Kupper, odaviskajad Risto Mätas, Tanel Laanmäe ja Magnus Kirt, 400 m tõkkejooksjad Rasmus Mägi ja Jaak-Heinrich Jagor, maratonijooksjad Roman Fosti, Liina Luik ja Lily Luik ning mitmevõistlejad Mikk Pahapill, Maicel Uibo ja Grit Šadeiko. Kuid Pahapill loobus MMist jalavigastuse tõttu.