Vaido RegoFoto: TEET MALSROOS
Korvpall
21. august 2015, 16:36

U16 koondise EMi B-divisjoni võitjaks tüürinud Vaido Rego: selle võistkonnaga oleks tahtnud end Euroopa parimate vastu proovile panna

Eile Saku Suurhallis alanud Nelja Rahvuse Karikaturniiri Eesti ja Islandi mängu vaheajal austati kõva aplausiga U16 EMil Bulgaariast B-divisjoni kulla toonud noormehi. Basket.ee küsimustele vastas koondise peatreener Vaido Rego, kes muuseas koheselt, päev pärast Sofiast naasmist läks nooremate poistega laagrisse, et suvest viimast võtta.
Alusatagem eelmise pühapäeva finaalmängust Poolaga. Mida oli Poolalt oodata, karta ja kuidas selleks valmis olite?
 
Poola alagrupimänge me ei näinud, kuid arvestades seda, et nad võitsid kindlalt Slovakkiat ja suurelt Taanit (keda ka meie suhteliselt kindlalt Nordic Cupil võitsime) ning vahegrupis Sloveeniat, siis oli selge, et lihtne meil olema ei saa.
 
Mängu Sloveeniaga me juba vaatasime, samuti nägime teist poolaega nende mängust Rootsiga. Loomulikult vaatasime videost (nagu ka teiste vastaste puhul) nende põhimehi ja liikumisi. Teadsime, et nad on kõvad võitlejad lauas, et neil on selged liidrid, kellelt tuleb punkte, samuti seda, et nad võivad tõhusalt mängida maa-ala.
 
Numbrite järgi otsustades täitsite hommikuse lubaduse minna "mängima oma mängu" väga edukalt. Kas see tuli kergelt? Sest sageli mõeldakse ja loodetakse üht, aga saabub teistsugune reaalsus?
 
Finaal kujunes alguses mõlemalt poolt rabedaks ja praaki oli palju. Saime alguses küll kiirelt 10:2 ette, kuid teisel veerandajal jäime kaotusseisu 19:24. Tegime sel ajal mõned rumalad pallikaotused ja ka visete valik ei olnud hea.
 
Suutsime siiski külma pead säilitada ja oma mängu vaikselt peale suruda. Poolale ei toonud edu ka maa-ala, saime lihtsaid viskeid nii väljast kui korvi alt. Kolmanda veerandi lõpp ja neljas veerandaeg kulges juba meie dikteerimisel, poolakad viskasid muidugi ka väga kehva protsendiga. Mängu lõpus tulid nad küll veidike järgi, seda peamiselt meie pallikaotuste tõttu.
 
Kokkuvõttes võib öelda, et suutsime oma mängujoonisest enam-vähem kinni pidada. Nende liidrid meile eriti pahandust ei tekitanud. Võibolla suutsime ka finaalides tihti ette tulevast pabistamisest ja närvilisusest kiiremini lahti saada kui vastased.
 
Seega, saame järeldada, et see võistkond täidab täpselt korraldusi, allub mänguplaanile? Sel turniiril nähtavasti ilma suuremate mõõnade ja ärakukkumisteta? Ei olnud ju pealtnäha ühtegi kriitilist momenti?
 
Kogu turniiri jooksul me tegelikult oma mänguplaani suuri muudatusi tegema ei pidanud. Eks ärevaid hetki tuli ikka ette - eriti mängu lõpp Gruusiaga, poolfinaal ja finaal, kus hoolimata sellest, et treenerid proovisid poisse rahustada, kõiki kammitses arusaamine mängu olulisusest.
 
Kuid eks me olime midagi sarnast ka varem kogenud: nii BSBC-l, Nordic Cupil kui ka Balti matšil.
 
Et mitte väga üleolevaks minna ja arvata, et kõik tuli ainult suure töö ja planeerimise pealt, siis oletame, et meil oli ikka väheke õnne ka mõnedes olukordades.
 
Mõeldes selele, et Leedu, keda te võitsite vist Tallinnas 15 punktiga, mängis A-divisjoni finaalis, siis mis tunded valdavad? Milline on meie U16 koht Euroopas, hetkel - selle järgi otsustades? (samas, Soome, kellele BSBC-l võitlusliku mängu kaotasime, oli A-divisjonis kuues – toim.)
 
Sellise võistkonnaga oleks tahtnud ennast Euroopa parimatega proovile panna küll. Kuid mis parata, vastus meie koha kohta Euroopas jääbki õhku.
 
Kaks mängijat allstar-viisikus, Raieste MVP. Mida ütlete meeskonna liidrite, mida kogu meeskonna kohta?
Väga meeldib selle võistkonna puhul, et rasketel hetkedel suudetakse ennast kokku võtta. Samuti arvan, et meie mäng on enam-vähem tasakaalus – on võistkondlikku mängu, on poisse, kes suudavad rasketel hetkedel individuaalse tegutsemisega võistkonda aidata. Punkte tuleb nii eemalt kui korvi alt.
 
Me ei jäänud väga hätta erinevate pressingute ja maa-alade vastu. Igale positsioonile oli meil panna täiesti konkurentsivõimeline mängija nii oskustelt kui kasvult. Samuti tuli palju abi vahetusmeestelt. Pika turniiri puhul on see eriti oluline.
 
See meeskond enam tuleval aastal U16 EMil ei mängi, va Karpin. Millise pilguga aga vaatate tuleva aasta A-divisjoni U16 EMile?
 
Loodetavasti need poisid, kes järgmisel aastal A-divisjonis mängima hakkavad, juba treenivad isuga. Ei tahaks ka nendele erilisi pingeid peale panna, kuna arvan endiselt, et võit ei saa olla kohustus või eesmärk, vaid kõva töö tulemus.
 
Peaasi, et iga mees saaks pärast iga treeningut, mängu või turniiri öelda, et tema tegi omalt poolt kõik ja kripeldama ei jääks mingeid "olekseid".
 
Loodan, et kõik mängijad saavad aru, et rasked treeningud ja kõvad mängud on ainult nende endi huvides. Sellise suhtumisega mängija on alati kõrgelt motiveeritud ja kui võistkonna liidrid on oma töökuse ja käitumisega teistele eeskujuks, siis võib igasuguseid toredaid asju juhtuda. Nagu seekord juhtus.