Maailma rannajalgpalli juhtiva organisatsiooni Beach Soccer WorldWide (BSWW) asepresident Gabino Renales.Foto: Lea Weil/Beach Soccer Worldwide
Rannajalgpall
25. august 2015, 19:01

Maailma rannajalgpalli asepresident: tahame Euroliigaga kindlasti Pärnusse tagasi tulla

Nädalavahetusel Pärnus 16 rahvusmeeskonna osalusel peetud rannajalgpalli Euroliiga superfinaali järel ajas Õhtuleht juttu ala juhtiva organisatsiooni Beach Soccer WorldWide (BSWW) asepresidendi Gabino Renalesiga, et lahata nii rannajalgpalli üldisemalt kui ka konkreetset Pärnu rannas toimunud võistlust.

Mis on hetkel rannajalgpalli tugevused ja nõrkused, kui vaadata spordiala globaalses kontekstis ja konkurentsis?

Peamine tugevus on, et oleme üleilmne spordiala, mis on noor, nooruslik ja pealtvaatajate jaoks atraktiivne, sest ei kätke endas ainult võistlusmomenti, vaid ka elustiili. Samas mäng ise on sportlikult nõudlik, sest liival jalgpalli mängimine nõuab mängijatelt nii head füüsist kui ka tehnikat. Minu hinnangul on rannajalgpallil olemas kõik vajalikud osised, et jalgpallipere liikmena veel palju tugevamaks kasvada.

Tõsi, seesama noorus on ka meie nõrk külg. Oleme kõigest veerand sajandit vana ja jõudnud selle jooksul umbes 120 riiki, mis on hea tulemus, aga tahame laienemist jätkata. Rannajalgpalli eesmärk on, et igas maailmajaos hakataks korraldama Euroliigaga analoogseid võistlusi – etappidest koosnevad meistrivõistlused rahvuskoondistele. Lisaks peame arendama naiste ja noorte rannajalgpalli. Soovime saada olümpiaalaks.

Mis Teie meelest teha tuleb, et rannajalgpall olümpiaalaks saaks?

Tegemist on laiapõhjalisema aruteluga, mis puudutab tervet olümpiamängude jalgpalliprogrammi. Küsimus ei ole ainult rannajalgpallis. Asja arutavad Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA), mille egiidi alla rannajalgpall kuulub.

Ilmselt viitab Renales variandile, et praegu U23 vanuseklassi võistlusena peetavat meeste jalgpalliturniiri asendaksid olümpiamängude kavas rannajalgpall ja/või saalijalgpall. Naistele jääks olümpiakavva tavaline jalgpall (sest ranna- ja saalijalgpallis puudub naistel vähegi arvestatav üleilmne kandepind nii praegu kui ka ettenähtavas tulevikus), kus maailma parimad naisjalgpallurid väga osaleda ihkavad. Noorteturniirina mängitav meeste jalgpall asendataks aga olümpiastaatust ihaldavate sõsaraladega. Kaotajaid eriti poleks. Kirjeldatud varianti pole ei ROK ega FIFA avalikult välja öelnud, aga vastavaid vihjeid on tehtud. Stsenaariumi võiks praeguseid olümpiaprogrammi reegleid silmas pidades esimest korda teostuda 2024. aasta suveolümpial.

Kuidas kirjeldaksite 2005. aastal aset leidnud rannajalgpalli liikumist FIFA alla? Kas tegu on nö õnneliku abieluga?

Jah, kindlasti. Abielu on väga õnnelik ja produktiivne. Esimese MMi korraldasime 1992 ja mängisime seda igal aastal Brasiilias. 2005 liikusime FIFA alla ja alates 2009. aastast korraldame MMi üle ühe aasta. Abielu toimimist tõestavad nii spordiala jätkuv kasv kui ka kuu aja eest Portugalis toimunud rannajalgpalli MM, mis oli igas mõttes tohutult edukas.

Enamikes riikides on rannajalgpall jätkuvalt spordiala amatööridele. Kas Teie vaatevinklist oleks mõistlik, kui olukord püsiks enamvähem samasugusena, kus rannajalgpalliga alustamine ja selle arendamine ei nõua tohutuid ressursse?

Tõsi, enamik maailma juhtivaid rannajalgpallureid on amatöörid, kuigi Portugalis ja Brasiilias, aga ka Itaalias ja Hispaanias on juba ka mõned profimängijad. Aga fakt, et oleme suuresti amatöörspordiala on hetkel osa meie atraktiivsusest – riigid, kes on jalgpallis maailma tipust väga kaugel, võivad rannajalgpallis mõistliku aja jooksul arvestatava tasemeni tõusta.

Rannajalgpalliga ei kardeta tegelema hakata ja seetõttu meie spordiala ka kiiresti areneb. Spordiala peab arenema orgaaniliselt. Me ei tohi seda kunstlikult professionaalsemaks suruda ja igal riigil on käia oma rada. Professionaalsus jõuab lõpuks muidugi ka rannajalgpalli, aga see on loomulik protsess.

Kuidas olete rahul Pärnus toimunud Euroliiga superfinaaliga?

Väga rahul. Kõige tähtsam, et pealtvaatajad on võistlust algusest peale külastanud ja mängijaid toetanud. Kõik muu toimib tänu Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) ja Pärnu linnale samuti hästi. Oleme tõesti väga rahul. Publiku hulk üllatas mind positiivselt, eks ilus ilm ole kah abiks olnud!

Nii olulist võistlust pole kunagi niivõrd väikesel laiuskraadil peetud ja ilm oli turniiri eel seetõttu suur küsimärk. Aga oleme noor spordiala, ei karda väljakutseid ja proovime vallutada uusi regioone ja riike.

Eestis pole rannajalgpalli eestvedajad kordagi varjanud, et suur eesmärk on pälvida 2019. aasta rannajalgpalli MMi korraldusõigus? Mida peaks Eesti tegema, et see eesmärk oleks reaalne?

Kandideerimine algab enne käesoleva aasta lõppu. Võimalused on olemas, aga MMi korraldusõiguse pälvimine sõltub ka teistest kandidaatidest ja nende ettepanekutest.

MM on Euroliiga superfinaaliga võrreldes märgatavalt komplekssem projekt, mis nõuab suurt investeeringut ja põhjendusi, kuidas MMi antud riigis korraldamine mõjutaks rannajalgpalli tulevikku. Võistluse pärand on FIFA jaoks tähtis teema.

Parim tegutsemiskava Pärnu jaoks on jätkata suurte turniiride korraldamist ja tõestada aastast aastasse, et siinseid inimesi huvitab rannajalgpall.

Kas Euroliiga etapi tagasi Pärnusse toomine võimalik?

Kindlasti. Tänavune üritus on ju suur kordaminek. Rannajalgpalli juhtides ei vii me võistlusi ühte riiki ühekordse projektina, vaid valime toimumiskohti keskpikka perspektiivi silmas pidades. Ainult nii on võimalik võistlust arendada, kasvatada ja parendada. Esimene võistlus on alati kõige keerulisem.

Meie vaatevinklist võttes võiks Euroliiga etapp 2016. aastal kindlasti taas Pärnus toimuda. Eks näis, kas tavaetapp või superfinaal, aga tahame Pärnusse tagasi tulla.

Rannajalgpalli Euroliiga Pärnusse naasmine pole siiski nii lihtne, kui Renales ütleb. Põhjalikumalt kirjutab sellest teemast kolmapäevane Õhtuleht.