MEIE LÄHME BUSSIGA! Eesti Jalgpallifännide võistkond pärast eilset sõprusmängu Sloveenia kolleegidega. Enamik võistkonna liikmetest jõudsid pärale 1900 km bussireisi tulemusel. Foto: Mart Treial
Mart Treial, Maribor 9. september 2015 07:00
Milleks minna otse, kui saab ka ringiga? Milleks loksuda 30 tundi bussiga, selmet kaks tundi lennata? "Sest see on nii äge!" põhjendab Jalgpallihaigla esinaine Mari-Helene Kaber rõõmsal meelel, miks otsustas seltskond vutifänne Sloveenia – Eesti mängule mööda maanteed kohale vurada.

Milleks minna otse, kui saab ka ringiga? Milleks loksuda 30 tundi bussiga, selmet kaks tundi lennata? "Sest see on nii äge!" põhjendab Jalgpallihaigla esinaine Mari-Helene Kaber rõõmsal meelel, miks otsustas seltskond vutifänne Sloveenia – Eesti mängule mööda maanteed kohale vurada.

Ta tunnistab, et mida aastad edasi, seda vähem inimesi jaksab bussiga sõita. Ja ses pole midagi imestada, sest elutempo kasvab ja lennuühendus maailmaga paraneb. Samuti ei jää lendamine enam raha taha. Erinevalt 90ndatest. Ent ometi leidsid 23 jalgpallisõpra endas selle jaksu, et pühapäeva hommikul kell 7 Balti jaamas bussi astuda ning Maribori poole tiksuma hakata.

Vana kooli bussireisijate ütlemine on, et kui Tallinnast alustada, siis Pärnut enamik ei mäleta. "Pärnut mäletasid sel reisil vist kõik," muigab Kaber. Tegelikult ei kulunud 1900 kilomeetri pikkusel teekonnal vedelat leiba üldse nii palju, kui võiks säärasest reisist arvata. "Professionaalne bussireisija ei joo õlut, sest kunagi ei tea, millal järgmine metsapeatus tuleb."

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon