Magnus Pehrsson: Pareiko ei saanud kutset, sest langes meie silmis Aksalust ja Londakust tahapoole (4)

Magnus, palun selgita, miks otsustasid Sergei Pareiko koondise lõplikust nimekirjast välja jätta?

Pärast koondise septembri laagrit hindasime selle kogunemisse jooksul nähtut ja ka vahepealseid klubi mänge. Laagri ajal jõudsime järeldusele, et meie esiväravavaht on Mihkel Aksalu.

Suve jooksul oli keeruline seda otsust teha, sest nii Aksalu kui ka Pareiko mängivad klubis, kus neil on pigem vähe tööd (nii Seinäjoki JK kui ka Levadia on vastavalt Soome ja Eesti meistrivõistluste juhtgrupis ja enamikes matšides domineerivas rollis – toim).

Tahtsime neid trennis võrrelda ja juba pärast kahte trenni selgus, et number üks on Aksalu. Järgneva nädala jooksul peetud treeningutel ilmnes, et ka Pavel Londak on Pareikost tugevam. Septembri jooksul jõudsin järeldusele, et Londak väärib võimalust võidelda Aksaluga esiväravavahi positsiooni nimel.

Seega oli Pareiko langenud meie silmis kolmandaks numbriks ning tema meeskonda arvamise asemel otsustasin vaadata tulevikku ja kaasata Marko Meeritsa, kes, tõsi küll, pole Hollandis paar kuud mänginud.

Kui olin teinud otsuse, et Aksalu on esimene ja Londak teine number, siis arvasin, et kolmanda väravavahina on Pareikol keeruline oma juhiomaduste ja kogemustega meeskonnale kasuks olla. Lisaks milline oleks tema motiveeritus kolmanda väravavahina?

Pareiko ütles täna hommikul, et oli sulle telefonis öelnud, et ei austa sind enam treenerina. Kui tuline teie vestlus oli ja kuidas tema ütlemisi kommenteerid?

Nii otseselt ta mulle ei öelnud, aga tema vaatenurk olukorrale erineb meie omast oluliselt. Ütlesin Sergeile, et austan tema vaatenurka ja mul on kahju, kui ta arvab, et oleme temaga mänge mänginud.

Meie, koondise treenerite vaatenurk oli selline. 2014 kevadel langes ta Venemaal Nižni Novgorodi Volgas koosseisust välja. Meie usaldasime teda jätkuvalt, kuigi ta ei mänginud ega saanud isegi põhimeeskonnaga treenida.

2014 oktoobri koondiselaagris ei olnud ta kuigi hea (Eesti kaotas Leedule 0:1 Pareiko eksimusest ja Inglismaale 0:1 väravast, mille võinuks samuti ära hoida – toim), aga usaldasime teda ikkagi. Pärast oktoobri mänge leidsime, et Pareiko tulevik on ebaselge ja peame vaatama ka mujale. Samas pidasime tema kogemusi ja kvaliteeti jätkuvalt meeskonna jaoks tähtsaks.

Seetõttu andsime nii mullu novembris kui ka tänavu märtsis ja juunis võimaluse Aksalule, aga hoidsime Pareikot jätkuvalt pildis (seitsmest selle aja jooksul peetud täisväärtuslikust matšist neljas mängis Aksalu ja kolmes Pareiko – toim).

Minu silmis on antud protsess kestnud ligi aasta, mille jooksul polnud me kindlad, kes on Eesti parim väravavaht. Samm-sammult jõudsime otsuseni, et Aksalu. Minu töö on vaadata kandidaate ja hinnata, kes esineb neist kõige paremini. Hetkel oleme punktis, kus kaks meest on Pareikost paremad. Saan aru, et mängijal on raske sellega leppida. Austan tema seisukohta, mis erineb minu omast.

Pareiko on koondises olnud üks juhtmängijatest. Kas sa ei karda, et tema kõrvalejätmine võib lõhkuda harmooniat?

Ei karda. Eesti staariks on meeskond, mille valime eesmärgiga võita matše ja saavutada võimalikult häid tulemusi.

Kas Pareiko kaasamine koondise novembrikuiseks kogunemiseks on välistatud?

Ei ole. Ütlesin ka Sergeile, et tegime antud otsus oktoobri jaoks. Novembrini on veel aega. Minu jaoks pole probleem ta koondisesse valida, kui ma leian selle otstarbeka olevat. Kui mul tekib soov teda kutsuda, siis peame omavahel rääkima, kas saame koos tööd teha. Pareiko ütlus, et ta lõpetab käimasolev hooajaga karjääri, ei ole faktor. Meeskonna koosseis novembris sõltub oktoobri esitustest ja mängudest, mis meid novembris ees ootavad.